:format(webp)/nginx/o/2022/06/30/14660942t1h951e.png)
Teadagi on Ukrainas siiani sõda ning teoorias on Venemaale kehtestatud ranged sanktsioonid. Võiks arvata, et kohalikes kaubanduskeskustes valitseb peale poodide massilist sulgemist tühjus, kuid tegelikkus on vastupidine. Nimelt käib seal täiesti tavapärane elu.
Üks venelanna jagab TikToki vahendusel videot populaarsest Peterburi kaubanduskeskusest, millest selgub, et olukord pole üldsegi nii hull. Enamik moebrände on enda kauplused uuesti avanud, sealjuures on paar jaemüügiketti kasutanud alatuid võtteid turul püsimiseks ja müügitulemuste hoidmiseks.
Veebruarikuu sündmuste valguses sulgesid üle tuhande ettevõtte 70-st riigist enda kauplused Venemaal. Alles jäid vaid kohalikud rõivabrändid, kellele mõjus lääneriikide ettevõtete kadumine turult rõõmustavalt — selliseid müüke polnud nad ammu näinud. Osadel läänes tegutsevatel brändidel ei jätkunud paraku kannatlikkust ning poode hakati taasavama juba paar kuud hiljem, kui sõda endiselt kestis.
Näiteks sulges märtsi lõpus Poola jaemüügigrupp LPP enda kauplused idanaabrite juures. LPP, kelle alla kuuluvad Reserved, Cropp, Mohito, House ja Sinsay, müüs enda Venemaal asuvad kauplused Hiina ettevõttele ning need avati mai lõpus uute kaubamärkide all. Reserved sai uueks nimeks RE, House XC, CROPP CR, Mohito M ja Sinsay Син.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/30/14660941t1h56b4.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/30/14660943t1h9392.png)
Prantsuse kosmeetika- ja kehahooldusbränd L’Occitane sulges samuti kevadel kauplused, ent suve hakul avati poed uuesti nime all л́Окситан.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/30/14660942t1h951e.png)
Hispaania jaemüügigrupp Inditex, kelle alla kuuluvad ZARA, Pull&Bear, Massimo Dutti, Bershka, Stradivarius ja OYSHO lõpetas töötamise märtsis, kuid nüüd anti teada, et poed saavad suvel tegevust jätkata. Paraku kaasneb sanktsioonidest tingitud tarneraskustega aga arvestatav hinnatõus.
Veel paar nädalat tagasi olid Venemaa kaubanduskeskused inimestest tühjad, kuid nüüd on hakanud neis elu taastuma — sõjaeelse olukorra saavutamisele on aidanud kaasa ettevõtete soov siiski enam teenida ning seega teenindada venelasi nagu enne sõda.
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonide rikkumise kriminaliseerimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu kohta.
«Arvestades sanktsioonide rikkumisega kaasneda võivat ohtu Eesti ja Euroopa julgeolekule, tuleb selliste tegude vastu võidelda ühistel alustel. Kui me kehtestame ühiselt sanktsioonid, siis oleks loogiline, et nähakse ette ka minimaalselt ühesugused karistused, et potentsiaalsed rikkujad ei hakkaks ühes või teises riigis pelgupaika otsima,» selgitas justiitsminister Maris Lauri.
Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja ettevõtete suhtes rea piiravaid meetmeid, mõned neist juba 2014. aastal. Sanktsioonid on vahendiks, et edendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke, sealhulgas liidu väärtuste kaitsmist, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist.
«Sanktsioonide rikkumine võib seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid. On lubamatu ükskõik millisel moel, et kellegi tegevus säästaks režiime, mille vastu piiravad meetmed on suunatud,» lisas Lauri.
Otsuse vastu võtmine Eestile koheselt vahetuid kohustusi ei too, vaid on õiguslikuks aluseks tulevasele võimalikule direktiivile.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/14/14625591t1h411a.jpg)