/nginx/o/2022/06/16/14630817t1hd0e9.jpg)
Võtame ette ühe tõsise teema ja selleks on joobes juhtimine. Ennetustööst ja probleemist räägitakse palju, kuid ometigi kuuleme hommikuti uudistest ikka ja jälle joobes juhtide vahele jäämisest. Transpordiameti ennetustöö ekspert Liis Sepp selgitas, miks joobes juht ei sobi liiklusesse.
«Kahjuks jah, mure on siiani päris suur. Politsei tabab Eestis igapäevaselt ligikaudu kakskümmend alkoholi tarvitanud juhti. Me tegeleme selle teemaga igapäevaselt ja tahame leida lahendusi,» sõnas Transpordiameti ekspert Liis Sepp raadio Elmar hommikuprogrammis.
Sepp lisas, et Transpordiamet alustas hiljaaegu kampaaniat, mis kutsub üles märkama joobes juhti oma sõprusringkonnas. «Kampaania «Sul on selgroogu» eesmärk on, et ümbritsevad sõbrad oskaksid reageerida ja märku anda, kui nende joobes sõber tahab rooli taha minna. Seega sõpradel ja lähedastel on siin suur roll,» sõnas ta.
«Kampaania käigus palume inimesi, et nad märkaksid alkoholiga kaasnevaid riskikäitumisi. Anname nõu, kuidas kriitilisel hetkel joobes sõpra või pereliiget takistada rumala sammu tegemisel. Aitab võtmete ära võtmine, tagajärgedest rääkimine ja oluline on kogu seltskonna ühine meelsus. Koostöös peitub võim. Kui mitte midagi muud ei aita, tuleb helistada 112. Kokkuleppeid on mõistlik teha juba peo alguses: kes on kaine autojuht ja kas minna peole üldse autoga,» rääkis Transpordiameti ekspert.
Sepp selgitas, miks alkohol ja auto juhtimine mitte kuidagi kokku ei sobi. «Alkoholi mõjul tekib inimesel liigne enesekindlus. Ta justkui leiab, et ta tohiks teha kõike. Kui selline inimene peaks rooli minema, siis tasub arvesse võtta, et juhtides ta reaktsiooni aeg pikeneb. Näiteks, kui ees nähakse takistust, siis ei ole selgust, kas peaks autot pidurdama või hoopis gaasi juurde panema. See on ka põhjus, miks sõidetakse näiteks oma teelt välja,» rääkis Sepp.
Kui inimene on joobes, siis ka tema silmanägemine pole adekvaatne. «Purjus inimese nägemine aheneb «tunnel nägemiseks». See tähendab seda, et eesolevat objekti nähakse enam-vähem hästi, kuid külgede peal olev ala jääb uduseks,» rääkis ta.
«Joobes olekus väheneb muuhulgas ka koordinatsiooni ning keskendumise võime. Teel olles ei saa juht enam aru, kus ta täpselt paikneb. Ja veel väga oluline - alkoholi mõjul suureneb kindlasti ka väsimus. Väga tihti sõidetakse teelt välja ka seetõttu, et juht jääb joobes oleku tõttu magama,» lisas Sepp.
Rahvusvaheliste uuringute alusel võib arvata, et Eesti teedel võib igapäevaselt olla mitu tuhat joobes juhti. «Me ei saa seda siiski väga täpselt öelda, sest vahele jääb väga väike osa. Korraldame igal aastal küsitlusuuringuid ja eelmise aasta tulemustest selgus, et enda sõnul on alkoholi mõju all autot juhtinud ligikaudu 2% sõiduki juhtidest. Millest võib eeldada seda, et räägime tuhandetest. Neist rohkem kui pooled on joobes olekus autot juhtinud mitu korda,» märkis Transpordiameti esindaja.
«Uurime ka seda, et kas inimene on joobes juhi autos kaasreisija olnud. Viimases uuringus tuli välja see, et ligi 3% vastas jaatavalt - nad on joobes juhi autosse läinud teadlikult,» sõnas Transpordiameti ennetustöö ekspert Liis Sepp.
Kuula intervjuud SIIN.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)