Moskvas leiti 12 aastat tagasi röövitud laps: mis temaga juhtus?

Väike poiss õues. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Politsei leidis Moskvas üles ligi 12 aastat tagasi kadunud lapse. Kogu selle aja püüdis ema oma poega leida, kuid tulutult...

14-aastane poiss leiti ootamatult tagaotsitavate andmebaasist, kui ta koos oma vanaemaga passi taotlemas käis. Töötaja hakkas lapse andmeid andmebaasi sisestama ja sai teate, et poiss on tagaotsitavate nimekirjas.

Kohale saabunud politsei tegi kindlaks umbes 12 aastat tagasi kadunuks jäänud lapse isiku. Vanaema ja lapselaps viidi politseijaoskonda, kus uurijad asusid juhtumit uurima. «Lapse otsimist alustati juba 2010. aastal, kui poiss oli vaid kolmeaastane. Lapse ema pöördus politseisse väitega, et tema laste isa on ühe tema kaksikutest poegadest röövinud. Lapse röövimise asjus algatati menetlus,» teatasid õiguskaitseorganid.

2007. aastal sündinud kaksikutest diagnoositi ühel tserebraalparalüüs (ajukahjustus), kuid teine poeg Pavel oli terve. Pärast laste sündi lahkus isa pere juurest, kohtudes poegadega teatud aja tagant. 2010. aasta lõpus läks mees koos Paveliga tavalisele jalutuskäigule, kuid kadus teadmata suunas. Hiljem sai naine teada, et mees põgenes koos lapsega välismaale. Pärast seda ei näinud naine oma poega ligi 12 aastat.

«Päeval, mil mu abikaasa Paša ära viis, võtsin kohe ühendust politseiga, kirjutasin inimröövi kohta avalduse. Ametnikud aga selgitasid mulle, et tegelikult ei saa nad midagi teha, kuna lapse võttis isa. Politsei soovitas mul oma mehest lahutada ning temalt kohtu kaudu vanemlikud õigused ära võtta. Alles siis saavad nad seaduse järgi kriminaalasja algatada ja Paša tagaotsitavate nimekirja panna,» rääkis lapse ema.

Last otsiti pikka aega, kuid edutult. Lõpuks selgus, et isa viis poja Minski, kus nad kõik need aastad elasid. Poisi sõnul ei mäletanud ta kaksikvenda ega elu Moskvas, ent vahel käis neil külas vanaema, isa ema. 2022. aasta alguses võttis vanaema teismelise poisi ja läks Moskvasse talle passi taotlema.

«Järsku helistatakse mulle, öeldakse, et Paša on leitud! See on selline õnn! Tormasin kohe politseiosakonda. Üritasime suhelda, aga Paša ei tunne mind üldse ära ja ei mäleta – ta isegi kardab.» Poisi ema on otsustanud lapsele aega anda, kuid nad suhtlevad ja kohtuvad iga päev ning muutuvad aina lähedasemaks.