P, 29.01.2023

KARM REAALSUS ⟩ Seksiäri Eestis: esimese klassi last müüdi nädalavahetustel ärakasutamiseks

Annaliis Laidre
, Toimetaja
Seksiäri Eestis: esimese klassi last müüdi nädalavahetustel ärakasutamiseks
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 4
Pilt on illustreeriva tähendusega.
Pilt on illustreeriva tähendusega. Foto: Shutterstock

Inimkaubandus, väärkohtlemine, vägivald – kõik see on seksiäri lahutamatu osa. Sellest hoolimata on kaheksa protsenti Eesti elanikkonnast olnud valmis seksi eest maksma. Hiljuti alanud sotsiaalkampaania «Mõtle õige peaga» eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust.

Inimkaubanduse ekspert ja MTÜ Eluliin juhtatuse liige Eda Mölder.
Inimkaubanduse ekspert ja MTÜ Eluliin juhtatuse liige Eda Mölder. Foto: Erakogu

Inimkaubanduse ekspert ja MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder räägib seksi ostmisega kaasnevatest probleemidest. Mölderi sõnul ei ole seksiost tühipaljas tehing, vaid sellel on hävitav mõju nii ohvritele kui ka ühiskonnale üldisemalt.

Praegu töötatakse välja sotsiaalprogrammi, mis toetub Eesti seksiostjate uuringule. Selle eesmärk on seksiostjatele selgitada kõike selle teemaga seostuvat. Kuidas reguleerivad seksiostu Eesti seadused, millised on seksiostmise tagajärjed, kuidas on seotud inimkaubandus ja seksiostmine ning palju muud.

1. Kui levinud on prostitutsioon Eestis?

Kaheksa protsenti Eesti elanikkonnast on seksi eest maksnud. 2005. aastal oli Eestis hinnanguliselt üle 10 000 prostitutsiooni kaasatud naise. Mõni aasta hiljem oli neid naisi juba oluliselt vähem, ligi 5000. Seda arvu mõjutas tõenäoliselt riigi seaduste muutmine. Kui varem käsitleti prostitutsiooni vahendamist avaliku korra rikkumisena, siis hiljem muutus see isikuvastaseks kuriteoks.

Täna on Eestis umbes 700–800 prostitutsiooni kaasatud naist. Kui koroonaudu kaob, tekib olukorrast parem ülevaade. Saab selgeks, kui paljud neist elavad Eestis kui palju on neid, keda mujalt sisse tuuakse.

2. Kes on need naised, kes enda keha müüvad?

Paljud need naised on kasvanud vägivaldses perekonnas ning sageli on neid lapsepõlves ka seksuaalselt väärkoheldud. Kujutage ette olukorda, kus väikesele tüdrukule kodus öeldakse: «Mis sa, lits, siin passid? Mine tööle!» Ja nii kümme aastat järjest. Lõpuks murdeealisena ta mõtleb, et ju see ongi minu rida.

Kui kõige turvalisemalt peaksid lapsed tundma end just koos oma vanematega ja oma kodus, siis alati see paraku nii pole. On teada juhtumeid, kus vanemad on müünud oma lapse nädalavahetuseks kellelegi kasutamiseks. Siinkohal räägime lausa nii noortest nagu esimese klassi lapsed.

Lapsed ei saa sageli aru, et toimuv on vägivald. Nad tunnevad end halvasti, aga nad ei astu oma vanematele vastu. Mul on olnud kokkupuude prostitutsiooni kaasatud noorte naistega, kellel oli täpselt selline lapsepõlv. Nende sõnul sisendati neile kogu aeg, et selline ongi tüdrukute elu ja see on normaalne.

Loe ka seda: Lastemaja sünge reaalsus: kõige noorem, kes günekoloogi toolis istus, oli 2-aastane

Paraku oskavad ka värbajad oma tööd hästi. Nad leiavad üles need kõige haavatavamad inimesed, keda on lihtne mõjutada.

Seksi ostmine alaealiselt isikult on kriminaalkorras karistatav, täpselt nagu on kriminaalkorras karistatav ka haavatavalt isikult seksi ostmine. Haavatavuse kontrollimine ei ole aga niisama lihtne. Seega võib seksiostja naiivsus ta vabalt ka trellide taha saata.

See, et prostitutsiooni kaasatud naiste hulka kuuluvad ka seksi müümisega kooliraha teenivad tudengid, on müüt. Eestis ma selliseid naisi näinud pole. Meil on napi põhiharidusega, naiivsed, puudetoetust saavad noored naised, kes ei suuda end ära elatada. Taolised legendid levivad seetõttu, et mehed tahavad osta nii-öelda väärtuslikku kaupa.

Seksiäris liiguvad suured rahad, kuid naistele endale jääb teenitust vaid 40 protsenti.
Seksiäris liiguvad suured rahad, kuid naistele endale jääb teenitust vaid 40 protsenti. Foto: Shutterstock

3. Kui suurtest rahadest me selles valdkonnas räägime?

See on väga tulus äri. Seda just kurjategijate jaoks.

Eestis tuleb seksi eest välja käia 150 kuni 400 eurot. Ohvrite sõnul, kes meil siin on olnud, läheb 60 protsenti teenitud rahast organiseeritud kuritegevusele. Sellest 40 protsendist, mis kätte jääb, tuleb naisel tasuda kõik kulud. Lennupiletid, korterid, rendid, tervisekulud, rõivakulud ja muu taoline.

4. Milline on prostitutsiooni kaasatud naiste keskmine vanus?

2016. aastal tehtud uuringu järgi oli nende naiste keskmine vanus 38 aastat. 2021. aastal viisime läbi uue küsitluse, kuid neid andmeid meil veel pole.

Ärisse hakatakse seevastu sisenema juba väga varakult. Meil on tulnud tegeleda 14–15-aastaste tüdrukutega, kes on müünud oma keha, et osta kooliasju. See on Eestis reaalsus, sest laste ja naiste vaesus on jätkuvalt suur probleem.

5. Mis rahvusest meie seksitöötajad on?

Eesti keelt kõnelevaid prostitutsiooni kaasatud naisi on suhteliselt vähe. Palju on vene keelt kõnelevaid naisi, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et tegemist on venelastega. Inimkaubanduse ohvritena satuvad Eestisse nii kolmandate riikide kodanikud kui ka Euroopa riikide kodanikud.

Seksi eest on valmis maksma väga erinevad inimesed.
Seksi eest on valmis maksma väga erinevad inimesed. Foto: Shutterstock

6. Kes on need mehed, kes seksi ostavad?

Tegemist võib olla väga erinevate inimestega – erineva kultuuritaustaga, sotsiaalse taustaga jne. Samuti erinevad nad oma psühholoogilise küpsuse poolest.

Osa inimeste puhul võib öelda, et seksiost on nende jaoks sõltuvus. Esmalt satutakse näiteks õnneliku lõpuga massaaži ja sealt läheb asi edasi. Ühel hetkel juhtubki, et tahetakse proovida üha rohkem erinevaid naisi, päris suhetesse enam panustada ei soovitagi. Asi ei ole sageli üldse seksi puuduses, sest tegelikult on paljud seksiostjad püsisuhtes.

Muidugi pole alati tegu sõltlastega. Seksi võivad osta ka noored poisid, keda ärgitavad seda tegema seksivahendajad. Neile reklaamitakse seda ägeda võimalusena, mis käib ühe tõelise peo juurde. Keegi ei räägi neile sellest, kui kahjustav kogu see äri tegelikult on.

7. Miks ostetakse seksi?

Alkohoolikud ja narkomaanid peavad tarbima, nad ei suuda teistmoodi. Mõnede seksiostjate puhul tekib sarnane olukord. Sellisel puhul saame rääkida sundkäitumisest, mis vajab tegelikult ravi. Näiteks, iga kord, kui inimesel on raske päev, siis läheb ta ja ostab endale kellegi. Sellele sõltuvusele kulutatakse sageli kogu oma raha. 

Paljudele nendele meestele meeldib ka võim. Nad naudivad mõtet «kui mul on raha, siis võin osta, keda tahan».

8. Milliste kanalite kaudu oma teenuseid pakutakse?

Meil ei ole tänavaprostitutsiooni, sest kes see tahab keset talve õues külmetada. Kõik toimub internetis. Seal müüakse naisi sageli ka valede piltidega. See aga võib viia olukorrani, kus pettunud klient annab oodatust erinevale naisele lihtsalt julmalt peksa.

Inimkaubanduse ekspertidel Eestis on olnud kokkupuuteid 14–15-aastaste tüdrukutega, kes on müünud oma keha, et osta kooliasju.
Inimkaubanduse ekspertidel Eestis on olnud kokkupuuteid 14–15-aastaste tüdrukutega, kes on müünud oma keha, et osta kooliasju. Foto: Shutterstock

9. Kuidas mõjutab naisi selles valdkonnas tegutsemine?

Suurel hulgal prostitutsiooni kaasatud naistest on depressioon. Väga paljudel on suitsiidimõtted, mis sageli on päädinud ka suitsiidikatsetega.

Välismaal töötanud naised on meile rääkinud, kui intensiivse tööga on tegemist. Neil on klientidest elav järjekord ukse taga, päevas 40 meest. See on nii suur füüsiline ja vaimne koormus, et inimene on pärast seda täiesti läbi. Nii kestab see umbes nädala järjest, siis korraks puhkus ja uuesti.

10. Kas seksitööstus peaks olema Eestis paremini reguleeritud?

Jah, peaks olema küll. Hetkel on seksuaalse enesemääramise iga värskelt viidud 16 aastale, aga selle tegemiseks kulus liiga kaua aega. 

Riikides on väga erinevad regulatsioonid, aga euroopalik vaade on praegu see, et vaikselt hakatakse liikuma selle poole, et inimkaubanduse nõudlust vähendada.

Lõviosa ohvreid on seksuaalse ärakasutamise ohvrid. Kuidas seda nõudlust siis ikkagi vähendada? Kaalutakse erinevaid võimalusi. Kas seksiost peaks olema kriminaalkorras karistatav või väärtegu? Kas seksiostjatele peaks loodama sotsiaalprogramme või peaks olema rohkem teavituskampaaniaid? Ehk siis tuleb välja selgitada, millised lahendused aitaks haavatavaid isikuid kõige paremini.

Märksõnad
Tagasi üles