Kuigi toitumishäired esinevad sageli noorukieas või isegi varem, on need hakanud laialt levima ka keskealiste ning vanemategi naiste seas.
Toitumishäired kimbutavad üha vanemaid naisi
Viimastel aastatel on ühe enam vanemaid naisi pöördunud oma haigusega arstide poole, et abi saada, kirjutab psychologytoday.com. Doktor Emmett R. Bishop töötab kliinikus, kus ravitakse toitumishäiretega patsiente ja ta rääkis, et nende naiste seas on isegi 80-aastaseid.
Sageli on neid naisi varem juba ravitud, kuid haigus on hiljem taas välja löönud. Tavaliselt on selle sütitanud mingi sündmus, näiteks lahutus või haigus. Seedetraktihaigused, mis põhjustavad tahtmatut kaalulangust, võivad taas esile kutsuda toitumishäired, mille vastu patsiendil on raske võidelda.
Teistel juhtudel on vanemad patsiendid need, kes on haigusega maadelnud juba aastaid, kuid lähedased on seda teadlikult ignoreerinud ja ei ole naist varem aidanud. Hiljem on füüsilised komplikatsioonid juba sellised, mida enam tähelepanuta jätta ei saa.
Enamasti viivad naisi ravile nende pereliikmed, sest naine ise kas häbeneb või eitab jätkuvalt oma probleemi. 30-40-aastaste puhul on aga olukord teine, sest kuna naised kardavad, et avaldavad lastele oma haigusega halba mõju, siis pöörduvad nad ravi saamiseks ise arstide poole.
Aastaid kestnud alatoitumisel võib olla väga palju füüsilisi tagajärgi. Piltlikult rääkides ütleb keha üles. Sageli on neil seedetrakti-ja põie häired. Kui inimene on aastaid pärast sööki oksendanud, siis vajab ta söögitoru tõsist ravi. Pikaajaline toidu piiramine võib viia kõhukinnisusega soetud probleemideni, mida on väga raske ravida.
Üheks väga oluliseks tagajärjeks pikaaegsel näljutamisel on halb kognitiivne taju. Neil naistel on raske selgelt mõelda ja nii-öelda vaimselt käike vahetada. Õnneks taastub see, kui haige hakkab korralikult toituma. Paranemiseks on aga eelkõige vaja patsiendi enda motivatsiooni.