R, 9.12.2022

TULEB TUTTAV ETTE? ⟩ 5 märki, et sa pole vaimsest traumast veel paranenud

Kathleen Loss
, suvereporter
5 märki, et sa pole vaimsest traumast veel paranenud
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: Shutterstock

Paljud nõustuvad, et psühholoogiline trauma raputab meid tugevamalt kui enamik füüsilisi vigastusi. Nende viie tunnusmärgi kogemisel tuleks vaimsele tervisele veel kord süvenenumalt tähelepanu pöörata.

1. Sa eksisteerid, kuid ei ela

Elamine ei piirdu pelgalt igapäevatoimetustega: see on oma oskuste arendamine, kirgedele järgnemine, lõbusalt aja veetmine. Olles vaimsest traumast endiselt mõjutatud ei pruugi sul nendeks energiat ega tahtmist jääda, mistõttu eelistad töötamine-söömine-magamine-graafikut. Võimalik, et trauma on pannud sind tundma, justkui sa ei vääriks õnne, seega oled end alateadlikult rõõmupakkuvatest tegevustest kõrvale jätnud.

2. Oled põhjendamatult vihane, kurb või emotsionaalne

Vaimsed haavad on võrreldavad füüsilistega, ehkki nendest ei räägita sageli sellises võtmes. Kui need on veel paranemata, võivad marginaalse kaaluga juhtumid su täiesti pööraseks ajada. Teades, mis sind tavaliselt vihale ajab, võid leida ennast vahetevahel mõtlemast, miks sa küll mingis tühises olukorras nii käitusid. See on märk potentsiaalsest hingehaavast, mis vajab siiani tähelepanu. Ka omadus põhjuseta nutta viitab ravimata traumale. Tegemist pole sellisel juhul hulluks minemisega, vaid sõbraliku märguandega kehalt, et paranemise nimel on vaja veel veidi vaeva näha. Võimalik, et tunned pettumust, et trauma sind siiani mõjutab, kuid seda märgates saad vähemalt asja käsile võtta.

3. Minevikusündmus kordab end su peas nagu katki läinud grammofon

Traumale mõelda ja järeldusi teha on alati kasulik, kuid sellele liigselt keskendudes kisub see vana haava hoopis uuesti lahti. Tervenemiseks tuleb esmalt endale teadvustada, et probleem eksisteerib, ja endalt küsida, kas sellele keskendumisest võib sulle veel kasu olla. Võimalik, et sa pole suutnud juhtumil minna lasta, sest salgad sellega seoses midagi, näiteks enda osalist süüd. Selline korrutamine ei sule aga haava, vaid avab selle uuesti ja uuesti.

4. Enesearenguga kaasneb hirm

Arenemine ja enda täiustamine on elu lahutamatu osa. Omades varasemat negatiivset kogemust mingis valdkonnas, võid muutuda ülitundlikuks analoogsete olukordade suhtes. Näiteks kui oled olnud toksilises suhtes, võid hakata vältima igasugust lähisuhet, kus tunneksid tugevaid emotsioone. See pole aga enda kaitsmine, vaid endalt võimaluste röövimine. Tegelikkuses tuleks püüda end elust mitte võõrutada, vaid aktsepteerida selle tõuse ja mõõnasid, ning teadvustada, et inimesed pole ühesugused. Võid küll välja mõelda varuplaani, et vältida sarnase situatsiooni teket, kuid ära väldi sarnaseid olukordi, eeldades samasugust sündmuste käiku.

5. Unegraafik on ebakorrapärane või puudub

Rahutu ja ebastabiilne uni pikendab traumade mõju, mistõttu tasuks paika panna täpne unegraafik. Psühholoogiaportaal Psych2go soovitab korrapärase unegraafiku saavutamiseks vältida söömist ja telefoni kasutamist tund aega enne magama minekut. Sageli on abiks ka mediteerimine ja taimeteed.

Järjepidevus ja initsiatiiv on vajalikud vaimsest traumast tervenemiseks. Millegi nii keerulisega võib tunduda võimatu täielikult ühele poole saada, kuid piisava vaevaga suudab seda igaüks.

Märksõnad
Tagasi üles