Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas lahutuseks on olemas parim või halvim aeg?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Need, kes on juba pikemat aega kaalunud lahutust, kuid ei ole seda teinud, on sattunud nii-öelda otsustamatu perekonnaseisu tsüklisse. Selles tsüklis elab paar küllaltki rahulikku elu, kuid aeg-ajalt tulevad pinged esile, kas siis haavatud tunnete või varjatud vastumeelsuse tõttu.

Mõne aja pärast lööb pinge välja suure tüli või kriisi näol, kirjutab psychologytoday.com. Torm võib mõnda aega kesta, kuid kui see on möödas, siis võib üks osalistest või mõlemad, tunda kahetsust. Ehk sai öeldud midagi, mis läks üle piiri, et teisele meelega haiget teha? Pinged maanduvad ning mõne aja pärast elab paar taas oma rutiinset elu edasi. Siis kogunevad jällegi pinged ning lahvatab tüli ja tsükkel algab otsast peale.

Seda seni, kuni tuleb päev, mil tagasiteed enam ei ole. Päev, mil kriis on liiga suur, et sellest üle saada ning varasemad hirmud saavad tõeks. Mõnele võib see päev tuua suure kergenduse. Seda eriti siis, kui abielu on juba aastaid kannatusi põhjustanud.

Mis juhtub aga siis, kui see sügav teadmine, et abielu on täiesti läbi, saabub su tütre sünnipäeval? Kas see on lahkumiseks õige päev? Või kui see juhtub just enne pühasid või siis kui sugulased on külas? Kas lahkumiseks on üldse olemas «õige» või «vale» aeg?

«Õige» ja «vale» on väga suhtelised terminid. Need, kes on viidud viimse piirini, leiavad endale kergesti õigustuse lahkumiseks, kui nad on emotsionaalselt omadega läbi. Sageli on nii, et just need samad inimesed tunnevad hiljem, et ehk oleks mõni teine aeg abielust väljumiseks parem olnud.

Kui ei ole ka selge, et millal lahkuda, siis saab siiski pea alati ette aimata, millal see on täiesti sobimatu. Iga haavavat situatsiooni ette näha ei saa, aga selliste näidete puhul, nagu eelnevalt mainitud, on küll ilmselge, et lahkumise ajastamine jätab haavad. Sageli tulebki selle mõistmine alles hiljem, kui tagajärjed on hästi näha. Esialgu mõjutab viha või meeleheide mõistikku kaalutlemist.

Peaaegu kunagi ei ole mõistlik lahkuda hetke ajel ja ilma plaani paika panemata, eriti kui peres on lapsi. Ainsaks erandiks on vägivaldne suhe, millest tuleb tõepoolest väljuda nii kiiresti kui võimalik.
 

Märksõnad

Tagasi üles