E, 30.01.2023
PUUST JA PUNASEKS ⟩ Millal on UV-kiirgus kõige ohtlikum ning millist päikesekaitsekreemi kasutada?
Kevadine päike on salakaval. Päikese kätte minnes hoolitse oma naha eest ning kreemita end juba kodus. Foto: Shutterstock
Naine
Millal on UV-kiirgus kõige ohtlikum ning millist päikesekaitsekreemi kasutada?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Esimesed päikselised päevad on juba seljataga ning populaarsust on kogumas igakevadine teema - päikesekaitse. Tihti arvatakse, et päikesekreemi tuleb kasutada ainult soojal maal reisides või rannas päevitades, kuid tegelikult peaks päikesekreemi kasutama igapäevaselt. Ka LILU on sel kevadel päikesekaitse teema ette võtnud ja Eleonore Susi pani kirja kõige olulisema, mida teadma pead.

Miks on UV kiirgus ohtlik?

Päike ümbritseb meid igal sammul. Päikeselt tulev kiirgus jaguneb erinevateks osadeks. Inimsilmale nähtav valgus on sellest kõigest väga väike osa ning ohutu. Suur osa kiirgusest on meile nähtamatu ja seetõttu ka ohtlik, kuna kokkupuudet nähtamatu kiirgusega on raske kontrollida. Päikese puhul räägitakse väga palju UV ehk ultraviolet kiirgusest. Nimi ultraviolet tähendab «pärast violetset» ehk UV kiirgus algab sealt, kus lõpeb violetse valguse ja ühtlasi ka nähtava valguse piir.

Päikeselt tulev kiirgus jaguneb erinevateks lainepikkusteks. Nähtav valgus jääb vahemikku 380-760 nanomeetrit. UV kiirguse lainepikkus on lühem, 10-380 nm. Lühemad lainepikkused on kõrgema energiaga ja võivad seetõttu kokkupuutel nahaga tekitada rohkem kahju kui pikemad lainepikkused nagu nähtav valgus. Üldjuhul kehtib reegel, mida lühem lainepikkus, seda rohkem energiat ja seda sügavamale suudab kiirgus tungida. Inimese puhul piirdub see siiski naha süvakihtidega. Rääkides UV-kiirgusest ja päikesekaitse vahenditest mõeldakse ainult UV-A ja UV-B kiirgust, mis jääb vahemikku 280-380 nm. Lühemad lainepikkused jäävad üldiselt kinni meie atmosfääri ülemistesse kihtidesse ega jõua maale, seetõttu ei kujuta nad ka ohtu tavainimesele.

UV-A kiirgus on väga lähedal nähtavale valgusele, mistõttu ei ole ta ka nahale niivõrd ohtlik kui UV-B. UV-A kiirgus kahjustab kollageeni ja mitmete teiste valkude moodustumist nahas, mis on üks peamisi vananemise põhjuseid. Pikaajaline liigne UV-A kiirgus võib tekitada ka pigmendilaike ja üleüldiselt nahka kuivatada.

UV-B kiirgus on palju tugevam ning seetõttu kulub vähem aega, et selle mõju avalduks. Kui oled kunagi päikeselise ilmaga päikesepõletuse saanud, siis oligi see esimene märk liigsest UV-B kiirgusest. UV-B kiirgus on osaliselt inimesele isegi kasulik, sest just tänu UV-B kiirgusele suudab inimese nahk sünteesida D-vitamiini, mis on vajalik nii närvisüsteemile kui ka lihastele ja luudele. See siiski ei tähenda, et suvisel ajal peaks iga päev hommikust õhtuni rannas küpsema. Suvisel ajal piisab meile 15-30 min päikesekiirgust kolm korda nädalas, et tagada organismile D-vitamiini varud.

Nahavähi tekkele aitavad kaasa mõlemad, nii UV-A kui ka UV-B kiirgus. Sellepärast peaks kaitsma ennast mõlema eest, isegi kui vananev nahk sind ei häiri.

Millal kasutada päikesekaitsekreemi?

Peamine eksiarvamus on, et päikesekaitsekreemi peaks kasutama ainult suvel päikeselise ilmaga. Tegelikkuses võiks päikesekaitsekreemi alati kasutada. UV-A kiirguse tase ei muutu aastaajast sõltuvalt, see suudab kergelt läbida ka pilvkatte ja aknaklaasi mõjutades meie naha tervist terve aasta vältel. UV-B kiirgus on kõige intensiivsem kevadest sügiseni, mis ei tähenda, et talvel oleks UV-B kiirgus meie nahale ohutu. Päikesekreemi peaks kasutama ka talvel, eriti kui oled näiteks mägedes suusatamas või kühveldad hoovis lund. Lumi ja jää on head peegelpinnad, mistõttu võib nahk ka talvel ära kõrbeda isegi juhul kui õues on miinuskraadid.

Päikesekaitsekreemi võiks peale panna iga päev soovitatavalt 30 min enne õune minemist. Kreemitada võiks kogu keha, eriti suvisel ajal, kui kanname õhemaid riideid. Erilist rõhku peaks panema piirkondadele, kus nahk on õhem ja õrnem, nagu nägu, kael, kõrvad, põlveõndlad ja käelabad.

Isegi veekindel kreem ei püsi tegelikult sada protsenti meie nahal, mistõttu kreemi tõhusus langeb iga vees käiguga.
Isegi veekindel kreem ei püsi tegelikult sada protsenti meie nahal, mistõttu kreemi tõhusus langeb iga vees käiguga. Foto: Shutterstock

Suvisel ajal tuleks kreemitada isegi mitu korda päevas, sest higistamine vähendab paratamatult ka kaitset. Samuti tuleks uuesti kreemitada iga kord kui tuled veest. 

Kuidas valida endale õige päikesekaitsekreem?

Täna on poes saadaval väga palju erinevaid kreeme, õlisid ja spreisid, et kaitsta ennast päikese eest. Osad pakuvad füüsilist ja osad keemilist kaitset.

Füüsiline või mineraalne kaitse päikesekreemi puhul tähendab, et antud toode jääb sinu naha pinnale ning blokeerib või peegeldab eemale liigset kiirgust. Mineraalsetes kreemides on peamiseks koostisosaks tsinkoksiid või titaandioksiid, mis sobib hästi lastele ja neile, kellel on tundlik nahk. Mineraalset kreemi võib kasutada läbi aasta, kuna see suudab tõhusalt peegeldada ka UV-A kiirgust. Siiski peab meeles pidama, et mineraalsed päikesekaitsekreemid võivad jätta nahale kergelt valkja või hallika kihi ja kuna kreem ei imbu otseselt naha sisse, siis võib mineraalne koostis segada ka jumestust. Mineraalse päikesekaitse puhul võiks eelistada kreemi või õli ning vältida spreisid, sest titaan ja tsink võivad sissehingamisel kahjustada organismi.

Keemilise kaitse puhul suudab kreem imbuda sinu nahka ning muuta nahka jõudva kiirguse kahjutuks. Peamised aktiivsed koostisained, mida kasutatakse on BP-3 (oxybenzone), avobenzone, eksüülhetüül salitsülaat(octisalate), oktokrüleen (octocrylene), homomentüül salitsülaat (homosalate),OMC (octinoxate). BP-3, OMC on osades riikides keelatud kemikaalide nimekirjas, kuna kahjustavad korallriffe ja mereelustikku. Euroopas on need lubatud. Keemilise kaitsega päikesekreemid ei jäta nahale valkjat kihti, mistõttu sobib hästi meigi alla või tumedama nahaga inimestele. Keemilise kaitsega kreeme ei soovitata kasutada tundliku nahaga inimestele, kuna osad koostisained võivad tekitada ärritust.

Milline SPF number valida?

Enamasti tunneme päikesekaitsekreemi poes ära selle järgi, et pudelile on märgitud SPF ehk päikesekaitse faktor (inglise keeles: sun protection factor) ja number. Üldiselt näitab SPF kui hästi kreem meid päikesepõletuse eest kaitseb. Samas ei saa öelda, et mida suurem number, seda paremini kaitseb ja seda kauem tohib kõrvetava päikese käes olla. SPF aitab ainult UV-B kiirguse vastu, mõju UV-A kiirgusele on pigem olematu. Kui soovid kaitset ka UV-A kiirguse vastu, siis tuleks valida kreem, millel on peal märge «broad spectrum SPF» või «UV-A+UV-B kaitse» või «PA+++».

SPF15 suudab kahjutuks teha 93% UV-B kiirgusest;

SPF30 97% kiirgusest;

SPF50 98% kiirgusest;

SPF100 99% kiirgusest

Igapäevaseks kasutamiseks on SPF 15 ja 30 piisavad. SPF 15 sobib kasutamiseks ka talvisel ajal kui oled palju toas, ega plaani õues aega veeta. Kui lähed mõneks ajaks õue, siis võiks kasutada juba SPF30 kreemi.

Oluline on meeles pidada, et ei tasu jääda lootma täielikult päikesekaitsekreemile. Intensiivse päikese käes võiks keha olla võimalikult kaetud. Sealjuures kaitsevad tumedad riided paremini kui heledad, kuivad riided kaitsevad paremini kui märjad riided. Unustada ei tohi kübarat või mütsi, mis kaitseb õrna peanahka, ning päikeseprille, kuna UV-kiirgus kahjustab ka silmi.

LILU soovitab:

LILU on Loomuse loomasõbraliku ilu töörühm

Foto: Erakogu
Foto: Erakogu
Foto: Erakogu
Märksõnad
Tagasi üles