Merle Liivak rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, kui olulise tähtsusega on lapsevanematele oma isikliku aja võtmine. Kuidas selle pealtnäha lihtsa, kuid äärmiselt vajaliku ülesandega edukalt toime tulla?
Merle Liivak loob emadele hooajalist abimaterjali: endale aja võtmine on meile kõige suurem väljakutse
Ajakirjanik ning saatejuht Merle Liivak rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa», mil moel möödus tema tänavune emadepäev.
«Eks need emadepäeva hommikud ole alati natuke põnevad. Vaikselt kuuled, et miskit toimub ja keegi hoolikalt teeb ning sätib. Kõrvaltoas sosistatakse ning itsitatakse. Pikalt magada ei saa - kõik on liiga põnev,» muigas Liivak.
Merle Liivak on ajakirja «Ema» peatoimetaja. Väljaanne räägib emadusest ja lapsepõlvest, pakkudes inspiratsiooni ning praktilisi nõuandeid lapsevanematele. «Varem kutsusime seda väljaannet ajakirjaks, nüüd on saanud sellest hooajaline raamat. See on midagi ajakirja ja raamatu vahepealset. Üks mu hea sõber Helena Tulve ütles, et see on siis «aja kiri». Materjal on aeglane ja ajatu,» sõnas ta.
«Ajakiri nõuab ja pakub aega. See on midagi iseendale - lugemine on mõeldud rahulikult nautimiseks. Tegemist pole kindlasti kiiresti tarbitava informatsiooniga, sellist asja on nagunii meedias juba küllaga. Tegime uuringu oma lugejate hulgas, mille käigus uurisime, et kas peaksime väljaandega minema digitaalse väljundi suunas. Vastus oli selgelt eitav. Anti teada, et paberil on selliste teemade jagamisel suurem väärtus. Paberit vajatakse, kuid selle avaldamist ei tohi olla liiga palju ja liiga tihti. Nii otsustasimegi, et ajakiri hakkab ilmuma vaid kaks korda aastas ja piiratud koguses,» sõnas Liivak.
Väljaandja lisas, et ajakirjas olevad lood puudutavad hinge ja pildid on imetabaselt ilusad. «See on üks ilus väljaanne. See on see, mis aitab kiiret mõttekulgu aeglustada. Loodan, et emad ja isad leiavad selle lugemiseks oma aja...ja miks mitte selle kõrvale ka head jooki nautida. Oleme ju kõik nii paljude kohustuste koorma all, tuleb see aeg iseendale leida,» rääkis ta.
«Ajakirjal on 164 lehekülge, päris mahukas! Suuri lugusid on ligi kaheteist kuni kolmeteistkümne ringis. Viimases numbris käisin välja ka oma pere loo. Täpsemalt räägib see pingelisest pruudiröövist, mis leidis aset meie enda pulmas. Tekkis ühtaegu vastuolu, üllatus ja plahvatusohtlik olukord. Kõik oli minu jaoks kui muinasjutt, ajakirjas on ka pilte välja toodud,» avaldas ta.
Liivak tõi välja, et sellise perioodikaga on tihti nii, et seda märkavad eelkõige pereemad, kes viivad selle väljaande ühtlasi ka koju teistele lugemiseks. «Samas toome igas numbris välja ka isadele mõeldud osa. Kui pöörata trükis teistpidi, siis seal on «isa kaas». See materjal on nagunii mõlemale võrdselt huvitav,» lisas ta.
Kuidas aga leida töiste tegemiste kõrvalt rahulikuks lugemiseks mõeldud aeg? «Hiljaaegu utsitasin oma lapsi õhtul lugema. Üks lastest teatas, et miks siis mina ise ei loe. Nemad muidugi ei tea, et loen tavaliselt õhtuti enne magama minekut...siis kui nemad on juba ammu uinunud. Siis leidsin, et pean lugema ka laste nähes. Ma pean õppima ära, kuidas võtta oma aega - kas siis, kui lapsed ümberringi toimetavad,» märkis Liivak.
«Kui lapsed on päris pisikesed, siis oma aeg tähendab seda, et sa astud korraks ruumist välja ja leiad hetke, et kasvõi viieks minutiks rahulikult hingata. Suuremad lapsed annavad sulle muidugi rohkem rahu. Ka siis, kui tahad süveneda, kuid oled nendega siiski samas väljas. Nii see võib mõjuda hea eeskujuna,» sõnas Liivak.
Endale aja võtmine on noortele emadele kõige suurem väljakutse. «See on vajadus, mis tihti vastamata. Teinekord möödub isegi nädalaid, mil see oma hetk saabub. Kuid neid hetki tuleb hakata võtma teadlikult. Ja miks mitte, see aeg võib olla isegi varahommikul. Eks see nõuab natuke nutikust. Tasub kaardistada olukord ja mõelda, kus on võimalused,» sõnas Merle Liivak raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».
Kuula intervjuud SIIN.