Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» andis intervjuu rahalise vabaduse ekspert ja Starfish Academy asutaja Vallo Arumäe. Rääkisime, kuhu praegusel ajal võiks investeerida, et inflatsioon vaba raha ära ei sööks. Arumäe sõnul on tänapäeval suurim väljakutse inflatsioon ehk valuuta ostujõu vähenemine, mis praegu on Eestis 15 protsenti. Nii kõrge inflatsiooni puhul on põhiküsimus, kuidas oma sääste ja varasid kaitsta.
RIKKAD NAISED ⟩ Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe annab nõu, kuhu praegusel ajal investeerida
Vallo Arumäe märkis, et kõige rohkem kaotavad just need, kes ei investeeri. Ta tõi näite, et kui säästad ja ei investeeri, siis eelmisel aastal kõrvale pandud 100 euro ostujõud sel aastal on 85 eurot. Ehk ei õnnestu investeerides kogu 15% inflatsiooni katta, aga mingi osa ikka ja see on parem olukord kui sellel, kes midagi ei tee.
«Üks väga vale mõtteviis on see, et kõik võlad on halvad. On olemas halb võlg ja hea võlg. Halb võlg on see, mida maksad ise ja hea on see, mida maksab keegi teine. Inflatsiooni ajal on võlgnikud tegelikult võitjad. Näiteks kui üürid välja kinnisvara, sul on võetud pangast laen 2% intressiga ja inflatsioon on 15%, on vahe täiendav tulu,» sõnas ta.
Praegu on kriisiolukord – selja taga on tervisekriis ning nüüd käimas sõjaline kriis. Arumäe sõnab, et kriis on tegelikult alati oht ja võimalus. «Küsimus on, kuidas ohte vältida ja võimalused üles leida. Selleks on oluline ennast rahaliselt harida ja omandada baasteadmised rahatarkusest. Kuid silmas tasub pidada, et ühegi varaklassiga ei ole risk kunagi 0,» lisas ta.
Aga kuhu siis ikkagi praegusel ajal võiks investeerida? Arumäe tõi näite, et ajalooliselt on hoidnud väärtust kinnisvara, aga ka põllumaa ja metsamaa. «Kinnisvara on käegakatsutav vara, mis tekitab ka rahavoogu. Kusjuures ei pea kinnisvarasse investeerides olema olemas 100 000 eurot. Väiksema eelarvega võib osta ka väiksema korteri väiksemas Eesti linnas, kasutada laenu ja tasuda vaid kinnisvaraobjekti omafinantseering või hoopis osta garaažiboks, mida välja üürida,» rääkis ta.
Võimalus on ka aktsiatesse investeerida. «On kahte tüüpi aktsiaid – kasvuaktsiad ja väärtusaktsiad ehk dividendiaktsiad. Kui majandus on ebastabiilne, tasuks olla konservatiivsem ning vaadata pigem dividendiaktsiaid, mis maksavad sõltumata majandusseisust dividende,» soovitas ta.
«Tasub silmas pidada, mis turule investeerida. Kuna majanduskeskkond muutub, peab hindama, mis riigid ja majanduspiirkonnad vähem mõjutatud on. Praegu tasub ehk vaadata Aasia turu poole, kus konflikte on vähem,» märkis ta.
Ka füüsiline kuld on tõestanud end läbi ajaloo, et hoiab väärtust. «Alati jääb hoiustamise risk, kuid seda on võimalik hoida kindlas seifis või kasvõi maa sisse kaevata ja 10 aastat hiljem välja võtta, pole sellega tõenäoliselt midagi juhtunud ning see on säilitanud oma väärtuse,» sõnas ta.
Ettevõtlike inimeste jaoks on hea investeerimisvõimalus mõistagi ka äri. Tihti muututakse kriisi ajal innovaatilisemaks ning eduka äri tootlus võib olla suurem kui ükski teine varaklass. Sageli on just kriisiaegadel asutatud edukaid ettevõtmisi.
Viimasel ajal on tekitanud paljudes huvi ka krüptovarad, millesse suhtutakse vastakalt. Arumäe toob välja, et krüptovarad on üks uuemaid varaklasse, mis pole seni ühtegi suuremat globaalset majanduskriisi läbinud – seetõttu ei tea, kuidas need täpselt käituvad. Räägitakse bitcoinist kui digitaalsest kullast, kuid fakte selle kohta veel ei ole.
Arumäe selgitas, et eelistab ise olla praegu konservatiivsem ning mitte püüda suurt kasvu. «Kui praegusel aastal suudame oma varasid säilitada ja kasvõi ligilähedaselt katta investeeringutega inflatsiooni, oleme oma varade kaitsmisega edukalt hakkama saanud,» rääkis ta raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».