Majad, mis suudavad sõjas põlengud ja pommirünnakud kokku varisemata üle elada, pääsevad vaevu hävingust. Seadusjärgsete elanike naasmise ajaks on korterites endisest elust vähe alles. Kui midagi ei varastata, siis see kindlasti lõhutakse, rebitakse katki või puistatakse laiali.
Esimene seletus rüüstamisele on sõdurite vaesus. Sellele on raske vastu vaielda. See pole aga ainus massiröövide põhjus. Selgub, et rüüstamisel on sotsiaalne tähendus, räägib antropoloog, folklorist ja Venemaa Majanduskooli külalisprofessor Aleksandra Arhipova oma Telegrami kanalis «Antropoloogia, mis ei paku huvi».