«Minu vanaema ütles mulle, et halb sõna on nagu lendu lastud lind, mida enam kinni ei püüa. Perekond on tervik ja tervene püsib ainult siis, kui kõik teineteist hoiavad,» lausus Siiri Oviir.
«Oma emalt olen kaasa saanud teadmise, et pere on kõige olulisem asi siin maailmas. Ülejäänud inimesed tulevad ja lähevad. Perekonda tuleb hoida, see tähendab koos tööd, kus osalevad kõik pooled. See on kahesuunaline tee. Vahel üks pingutab rohkem, vahel teine. Tuleb teadlikkult leida aega, kui on kiired ajad. Kui hoida ja anda, siis ühel hetkel on sul olemas see baas, ükskõik kui raske on, siis tead, et vundament on tugev. Ükskõik, mis ka juhtub,» sõnas Liisa Oviir.
Liisa Oviiri sõnul on pikkade tööpäevade võimaldamiseks vaja teinekord võtta aega enda jaoks. «Ma üritan tasakaalu hoida, et ennast hoida. Mina olen nädalavahetusel kas rabas või mere ääres, ema aga töötas seitse päeva nädalas. Ma olen isekam või on mul vähem energiat – või on rabad minu jaoks nii hurmavad. Oluline on võtta aega, lülitada välja, siis jõuab pikki päevi teha,» sõnas Liisa Oviir.
«Kes rääkis tervisejooksust 90ndatel? Siis oli ikka töö-töö-töö! Me poleks siia niimoodi jõudnud ja veel sellisele tasemele. Toona polnud sellist lähenemist. Mihklit siis raamatute tagant ära ei saanud ja üksi ma ka jalutama ei läinud,» märkis Siiri Oviir. «Vanasti andis valitsusjuht mulle paar tundi, et olgu paber valmis. Täna õnneks ei ole enam nii pingelised ajad, aga pinged on teistmoodi.»