Verekeskuse juht: verevarud on kriitilised, kätte on jõudnud kõige alumine piir

Foto: Shutterstock

Tervisearengu Instituut on välja tulnud uuringuga, mille tulemustest selgus, et doonoreid on meie seas üha vähem. Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep andis ülevaate hetkeolukorrast ja selgitas, miks doonoriks tulemine on täna langustrendis. 

«Kindlasti on doonorluse süsteemile oma mõju jätnud koroonaepideemiaga seotud teemad. Me kogume verd üldiselt vastavalt vajadusele. Haiglastes on viimastel aastatel tööiseloom pisut muutunud - sellest on olnud sõltuv ka verevajadus,» selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep. 

Lellep lisas, et verd kogutakse üldjuhul vastavalt haiglate tellimustele. «Pean siinkohal tunnistama, et langustrend on olnud pikemaaegsem. Juba enne esimest koroonalainet nägime teatud verekomponentide vähenemist. Sellel võib olla veelgi põhjuseid. Näiteks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel kirurgias. Lisaks ka vereülekande põhimõtete muutumises tänapäevasemaks,» sõnas ta.

Verekeskuse juht sõnas, et kätte on jõudnud kriitiline hetk, mil doonorite abi on väga tarvis. «Oleme jõudnud täna selle piiri peale, kus enam allapoole me verevajadusega enam ei liigu. Seega, päris kindlasti on kõige alumine piir kätte jõudnud,» märkis ta.

«Doonorite vajadus on jätkuv. Vereasendajaid ei ole täna olemas ja ilmselt pole ka lähiajal tulemas. Vere ainsaks allikaks on ikka vaid teine inimene,» sõnas Lellep.

Kui vaadata doonorite vanuselist piiri, siis uuringu kohaselt on viimase viie aasta jooksul noorte doonorite osakaal tublisti vähenenud. «Ehk pean siis silmas just 18-25 aastaseid noori. Nende hulk on tunduvalt kahanemas. Doonorid muutuvad vanemaks ja keskealiste doonorite hulk seevastu jälle kasvab,» märkis ta.

«Kui vaadata demograafilist jaotust elanikkonna hulgas, siis noori on tõepoolest vähem. See teeb aga mind murelikuks - eakamad inimesed on nende patsientide hulgas, kes vereülekandeid väga vajavad. Noorte hulgas oleks vaja järelkasvu ja doonorlust kui sellist tuleks nende hulgas rohkem teadvustada,» lisas ta.

Verd võib loovutada igas vanuses. Alates sellest hetkest, mil inimene saab täisealiseks. Milline on aga Verekeskuse juhi sõnul kõige sobivaim iga doonorlusega tegelemiseks? «Alates 18-aastasest kuni 65-aastaseni, see ongi parim iga. Kuid vast kõige olulisem - loeb inimese enda tervislik seisund,» sõnas Lellep. 

Aastal 2021 ei pääsenud ligi 6000 inimest vereloovutamisele, seda mitmete piirangute tõttu. «Osad piirangud on ajutised, osad võivad olla ka alalised. Kõige sagedamatel juhtudel peame loobuma neist, kelle vere hemoglobiini sisaldus on liialt madal. Doonoritelt ootame pisut kõrgemat hemoglobiini sisaldust. Viimastel aastal lisandusid ka mitmed viirushaigused, sealhulgas koroona,» selgitas ta.

«Veri on bioloogiline materjal ja oluliselt tuleb jälgida tarbimise ja kogumise tasakaalu. Ette ei saa verd koguda...kui tekib kriisiolukord, on vaja suuremas koguses verd. Siis pöördumegi doonorite poole ja nende abi on kiiresti tarvis. Lisaks veel, verd kogutakse ja kantakse üle veregrupi põhiselt. Seetõttu on äärmiselt oluline meil hoida kogumist ja kasutamist tasakaalus,» märkis ta.

Regionaalhaigla verekeskuse juhataja selgitas, et verd saab loovutada igal tööpäeval, esmaspäevast reedeni. «Alaliselt oleme avatud Ädala tänaval Tallinnas. Ülemiste City's leiab meid aadressilt Valukoja 7. Lisaks sellele on meil ka mobiilne grupp - igal päeval oleme erinevas kohas. Täpsemat graafikut saab vaadata meie kodulehel,» märkis ta.

Lellep lisas, et kui Ukrainas algas sõda, siis paljud eestlastest doonorid pöördusid Verekeskuse meeskonna poole ja näitasid üles valmidust vere loovutamisel. «Kuid me ei kogu Ukraina jaoks verd. Vere näol on tegemist piiratud säilivusega ja seda on ka äärmiselt keeruline transportida. Ja veel, Ukraina sellist abi tegelikult ei vajagi. Pigem on neil puudus erinevatest vahenditest. Seda abi neile ka osutatakse - tsentraalselt, Euroopa Liidu kaudu,» lisas Ave Lellep raadio Elmar päevaprogrammis. 

Kuula intervjuud SIIN.