KISUB ÕUE ⟩ Kuidas planeerida ühist puhkust, kui peres on liikumisraskusega laps?

Eesti inimesed on hakanud lugu pidama siseturismist ja eelkõige looduses matkamisest. Läheneva suve eel on aeg puhkuseplaane teha ja kavandada toredaid õuetegevusi ka neil peredel, kus lapsel liikumisvõime raskendatud või puudub.

Mida ilusamaks läheb ilm, seda rohkem kisub inimesi õue, mägede taga pole ka suvi, mil tore teha perega matk, käia metsas ja mere ääres või võtta ette lausa pikem reis. Ühistest vahvatest mälestustest ei pea ilma jääma ka need pered, kus laps mingil põhjusel omal jalal liikuda ei saa. Abivahendikeskuse Invaru lasteterapeudid Helena Lõune ja Piret Kaasiku kinnitavad, et ehkki ettevalmistusi tuleb sellisel perel ehk rohkem teha, on tänapäevaseid abivahendeid kasutades võimalik ka liikumisraskusega laps puhkusele kaasa võtta.

Milline abivahend sobib kõige paremini?

Väljasõidule või matkale minnes tasub mõelda, milline liikumisabivahend lapsele kaasa võtta. «Valik sõltub sellest, kuhu tahetakse minna ja mida ette võtta. Loomulikult tuleb arvestada lapse füüsilist võimekust,» kinnitab lasteterapeut Helena Lõune. «Kui laps ei kõnni ise üldse ja tema keha vajab rohkem toetamist, siis on heaks liikumisvahendiks kergkäru. See sarnaneb väikelaste jalutuskäruga, aga on funktsionaalsem ning sellele on võimalik paigaldada erinevaid lisasid istumisasendi korrigeerimiseks ning selle turvalisemaks kasutamiseks,» selgitab lasteterapeut. Kui aga lapsel on ülakehas ja kätes jõudu, siis võib tema sõnul proovida aktiivratastooli, mida saab ka laps ise juhtida.

Kui laps ei kõnni ise üldse ja tema keha vajab rohkem toetamist, siis on heaks liikumisvahendiks kergkäru. Foto: Etac/R82

Lapsele, kes suudab teatud vahemaa ise liikuda, sobib ka käimisraam. «Mõnikord ongi mõistlik puhkuse ajaks üürida mitu abivahendit. Kui laps kogu aeg ise käia ei jaksa, saab ta vahepeal olla ratastoolis või jalutuskärus. Samas, et ka tema kogeks rõõmu liikumisest ja füüsilisest aktiivsusest, võib teatud ajahetkedel kasutada käimisraami,» räägib Lõune. «Vanemad tunnevad oma last kõige paremini ja teavad, kui palju tal suutlikkust ning jaksu on. Loomulikult saab alati terapeudiga nõu pidada, abivahendeid proovida ja abivahend lapse kasvule, kehale ning suutlikkusele vastavaks kohandada.»

Abivahendit valides tuleb kindlasti silmas pidada ka maastikku. Foto: Etac/R82

Kindlasti tuleb abivahendi valimisel silmas pidada ka maastikku. Terapeut soovitab künklikule ja pehmele maastikule pigem suuremate ratastega ratastooli või käru, mida on hõlpsam lükata. «Suuremate laste puhul saab ratastooli ette panna eraldi kinnitatava lisaratta ehk freewheel'i. See aitab erinevatel pinnastel paremini edasi liikuda ja on looduses matkamisel kindlasti väärt abimeheks. Käimisraamiga on aga parem liikuda kõvemal ja tasasemal pinnasel, sest rattad on väikesed ja näiteks liivasel pinnal on sellega kindlasti keerulisem edasi saada,» soovitab Helena Lõune.

Kui on aga plaanis linnapuhkus ja liigutakse peamiselt asfalteeritud tänavatel, siis võivad käru või ratastooli rattad olla väiksemad ning rehvid õhemad. Sellisel juhul on hea võtta kerge kaaluga liikumisabivahend, mida on hõlbus kokku panna, et vajadusel autosse, bussi või lennukisse tõsta.

Kui on plaanis linnapuhkus ja liigutakse peamiselt asfalteeritud tänavatel, siis võivad ratastooli rattad olla väiksemad ning rehvid õhemad. Foto: Etac/R82

Populaarsust koguvad jalgrattad

Viimastel aastatel on saanud väga populaarseks liikumiserivajadustega laste jalgrattad. «Need on väljanägemiselt kolmerattalised sõiduvahendid, millele saab sarnaselt käruga lisada turvavarustust – nt seljatoe ja turvarihmad. Lapsevanemale on jalgratta küljes spetsiaalne sang, millest saab sõiduvahendit lükata – vahepeal saab laps ise olla füüsiliselt aktiivne ja vändata pedaale, kui aga tekib väsimus, saab vanem ratast ise edasi lükata,» kirjeldab tegevusterapeut Piret Kaasiku.

«Kolmerattalised jalgrattad on sobilikud liikumisvahendid lastele, kes vajavad tasakaalu säilitamiseks rohkem tuge. Lisaks füüsilisele aktiivsusele saavad lapsed selliste jalgrataste abil olla sotsiaalselt kaasatumad ning iseseisvamad,» tõdeb Kaasiku.

Et jalgrattaid on erinevates suurustes, saavad nendega sõita nii väikelapsed kui ka teismelised. Vanematele on terapeutide sõnul kindlasti oluline info, et seda abivahendit saab kuni 18-aastasele lapsele üürida riikliku soodustusega. «Jalgrattaid üüritaksegi suveperioodil, nende puhul tuleb aga teada, et kuna sõiduvahend kokku ei käi, siis sõiduautosse seda näiteks ära ei mahuta. Küll aga saab pere mõnel koduümbruse jalgrattarajal koos sporti teha,» ütleb Kaasiku.

Arvesta koha ja ilmaga

Kui peres on liikumisabivahendeid kasutavad inimesed, siis soovitavad terapeudid teha väljasõidule minnes rohkem eeltööd. «Valida matkamiseks mets, kus laiemad teerajad, uurida, kas rabas, kuhu on kavas minna, on piisavalt laiad laudteed. Kui on plaan minna vaatama mõnd turismiatraktsiooni, siis kuulama maad, kas sinna pääseb ligi ka abivahendiga,» soovitavad Piret Kaasiku ja Helena Lõune.

Vette minna liikumisabivahendiga ei tohiks. «Laste ratastoolid ja kärud on tavaliselt abivahendikeskusest üüritud, ja nii ongi mõistlik, arvestades, et inimene veel kasvab ja riik toetab liikumisabivahendi üürimist arvestatava summaga. Aga et sellesama abivahendiga saaks hiljem liikuda ka järgmine laps, palume üüritooteid heaperemehelikult hoida. Vesi, eelkõige soolane merevesi rikub ratastooli ja paneb selle metallist osad roostetama,» hoiatavad terapeudid.