Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kauaoodatud Michelini tärnid: mida me teame kõige kuulsamast ja prestiižikamast toiduvaldkonna tunnustussüsteemist

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Eestisse jõuab maailma kuulsaim toiduvaldkonna tunnustussüsteem - Michelini tärnid ja restoranigiid. Spetsiaalsed hindajad teevad meie kohalikele restoranidele külastusi ja esimesed tärnide väärilised kuulutatakse välja juba järgmisel kuul. Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkis sel teemal Liina Maria Lepik. 

EASi ja KredExi ühendasutus sõlmis lepingu, millega jõuavad Eestisse Michelini tärnid ja restoranigiid. See on rahvusvaheliselt kõige kuulsam, prestiižikam ja pikima ajalooga toiduvaldkonna tunnustussüsteem, mida turismisektor on aastaid oodanud.

«Ma usun, et praegu on meie restoranide meeskonnad üpris põnevil ja ärevil. Inspektorid käivad ringi juba mitu kuud! Eelnevalt käisid nad salaja, nüüd on see uudis juba teada. Hetkel vist kaardistatakse restoranide uste peal küll kõiki nägusid ja mõeldakse: oli see siis inspektor või mitte. Siinkohal olgu öeldud, et inspektorid on anonüümsed ja täiesti tavalised inimesed,» sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Lepik lisas, et ei maksa arvata, et inspektor võiks olla prantsuse aktsendiga külaline. «Hindajad on pigem erinevatest rahvustest, soost ja täiesti tundmatud tegelased,» muigas ta.

Michelini tunnustussüsteemi tulekul Eestisse on oluline majanduslik mõju turismisektorile. Hinnanguliselt suureneb müügitulu tärniomanikel 20%, teistel restoranigiidi pääsejatel 10%. Lähtudes sellest, mis võiks olla Eesti restoranide potentsiaal giidi pääseda, kasvaks Eesti restoranide tulud kokku ligikaudu 2 miljonit eurot aastas.

«Michelini tärnid annavad meile seda, millest oleme kaua puudust tundnud. Eriti just turismi seisukohast. Eestisse tullakse väga mitmetel põhjustel. Kui külastatakse reisi vältel meie restorane, siis alati öeldakse - toit oli suurepärane. Meie teame ise ka, et meil saab väga hästi süüa, kuid paljud külastajad seda veel ei tea. Michelini tärnid annavad meile ametliku kvaliteedi märgi külge, mis kinnitab, et meil saab tõepoolest hästi süüa,» sõnas Lepik.

Meie restoranidele ja toidukultuurile on projekt siiski oluliselt suurema mahuga. «Tunnustus on iga restorani unistus. Hea on tõdeda, et kogu ettevõtmine kasvatab meie restoranide taset - inspektorid käivad hindamas igal aastal. Tärni on vaja hoida ja igal aastal antakse uusi tärne. See annab motivatsiooni areneda, saada tippkokaks, luua uusi restorane ja tarvitada kohalikku toorainet. Need kõik on nii olulised nüansid,» lisas ta.

«Michelini tärne on kokku kolm. Kolmas tärn on aga juba midagi väga erakordset. Michelini giidides on ligi 15 000 restorani üle maailma ja alla 1% omavad kolm tärni. Need restoranid annavad juba ise põhjuse, miks vastavasse sihtriiki sõita,» rääkis Lepik.

Michelini süsteemis on olemas veel enamgi lisatunnustusi. «Green Star on restoranidele, kes on pühendunud kestlikule gastronoomiale. Gourmet annab aga tunnustuse nendele kohtadele, kus on väga hea toit mõistliku hinnaga. Sellega seoses laieneb variatsioon oluliselt. Me ei räägi enam ainult fine dining'ust ja valgetest laualinadest...räägime toidukohtadest, mis on igapäevaselt külastatavad,» rääkis EASi ja KredExi esindaja.

«Kasutusvõimalused on laiad. Tais on isegi üks tänavatoidurestoran gourmet tunnustusega. Ma usun, et me ei peagi Eesti puhul rääkima vaid Michelini tärnidest, saame tunnustusi ka laiemalt. Uuringu kohaselt 80% reisijatest usaldab Michelini giidi soovitusi. Paljud reisijad orienteeruvad selles giidis ja ühtlasi väga järgivad seda. Ligi 60% reisijatest on valmis jääma piirkonda kauemaks peatuma ning 75% on valmis oma reisikulutusi suurendama kui piirkonnas leidub tunnustatud restorane,» selgitas Lepik.  

Lepik selgitas, mil moel Michelini tärnid endale nime said. «Paljudele seostub Michelin rehvidega ja see seos on täiesti korrektne. Esialgu arvaks, et kõrge kvaliteediga restoranid ja rehvid kokku ei käi. Need samad inimesed, kes kunagi Michelini rehvikompanii lõid, avaldasid 120 aastat tagasi praktilise punase vihiku. Seal oli välja toodud info parimate rehvitöökohtade ja autoremonditöökodade kohta, veidike hiljem lisandusid nimekirja ka head söögikohad. Juba sada aastat tagasi hinnati neid toidukohti sõltumatu ja anonüümse süsteemi alusel,» rääkis Liina Maria Lepik raadio Elmar hommikuprogrammis.

Kuula täispikka intervjuud SIIN.

Tagasi üles