R, 7.10.2022

KÜLMAVÄRINAD ⟩ Hirmsad lood Tallinna hiigeltulekahjudest: süütamised, röövid ja luudeni maha tulnud liha

Dagmar Lamp
, Podcastide kuninganna
Hirmsad lood Tallinna hiigeltulekahjudest: süütamised, röövid ja luudeni maha tulnud liha
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Keskaegses Tallinnas oli tavaline, et kui tuli lahti puhkes, siis tegi see terve linna maatasa. Need on ühed jubedaimad lood linna ajaloost.
Keskaegses Tallinnas oli tavaline, et kui tuli lahti puhkes, siis tegi see terve linna maatasa. Need on ühed jubedaimad lood linna ajaloost. Foto: Shutterstock

Keskajal oli nõrga tulekaitse tõttu tavaline, et kui tuli lahti puhkes, siis tegi see terve linna maatasa. Tallinna linn sai esimese tulekustutuspritsi 1698. aastal ja esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon loodi 1862. aastal. Enne pritside kasutuselevõttu oli ämber ainus tulekustutamisvahend, mistõttu olid hiigeltulekahjud paratamatuseks.

Viimane suurem tulekahi Tallinnas oli aastal 1684. Peatume selle juures pikemalt 1935. aasta Päewalehe, Wikipedia ja teiste allikate abil lähemalt.

Riia süütamislugu ajas eestlased hirmu täis

Raskeid kahjusid sai tuleõnnetusel ülemalmainitud kindral Otto Vilhelm Fersen. Tule puhkemise silmapilgul pidi ta parajasti sõitma Stockholmi. Laev oli juba sadamas ärasõiduvalmis ja ootas kindralit. Ferseni maja asus Toompea põhjapoolses osas.

Kuna tuli oli sulgenud kõik all-linna viivad teed, siis laskis Fersen oma tütre ja abikaasa nööriga Toompealt alla. Ta ise jäi ühe teenriga veel majja, et päästa tähtsamaid ja hinnalisemaid asju. Mõlemad mehed ei arvestanud aga tule levimise kiirust. Kui nad hiljem tahtsid majast väljuda, oli maja juba üleni leekides, tuli lõi ustelt vastu ja nad ei pääsenud enam välja.

Märksõnad
Tagasi üles