Kuidas töötajaid motiveerida?

Foto: SCANPIX

Kahesajas Eesti firmas hiljuti läbi viidud juhtimisuuring tõi välja, et Eesti juhid on oma töötajate motiveerimise alal üsna väheloovad, pigem usutakse suurte keeruliste motivatsioonisüsteemide toimimisse, kirjutab portaal juhtimine.ee. 
 

Koolitusfirma Self II juhatuse liikme Karin Hango hinnangul ei saa paljud Eesti juhid aru, et motiveerimine on pühendumuse ja töö suhtes positiivsete emotsioonide loomine, mitte vaid lihtsalt mingi süsteem.

«Oluline on, et juht ei kardaks emotsioone töökohal. Siis leiab ta ka suhteliselt loovaid lahendusi oma töötajate motiveerituna hoidmiseks. Tõsi, mõnikord võivad niimoodi leitud motivaatorid tunduda lausa lapsikute või piinlikuna, millest ei juletagi rääkida. Sest päris süsteemi nagu polegi.»

Hango tõi ka mõned näited kõnealustest võtetest. Ühes firmas olid keerulised ajad, tööd oli vähe ning töötajatele anti lihtsalt vabu päevi, n-ö omal kulul. Juht algatas samal ajal reisi- ja muude vaba aja piltide vahetamise – kõigil oli huvitav ja lõbus ning see liitis inimesi keerulisel ajal.

Ühes teises firmas korraldasid juhid toiduretseptide vahetamise. Kas või ka selline lihtne asi nagu firmasisene toiduvalmistamiskonkurss paneb inimesed tegema sama asja ja ühes suunas mõtlema. Ning raha ei kulu ettevõttel selliste tegevuste peale ju sugugi.

Kui juht tunneb, et tema inimeste motiveeritusega on asjad kehvad, tuleks Hango sõnul esimese asjana püüda välja selgitada, keda milline asi motiveerib.

Lihtsaim jaotus jagab töötajad kolmeks: saavutustele, mõjukusele ja suhetele orienteerituteks. «Jälgi oma inimesi ja katsu aru saada, mis kedagi liikuma paneb. Ja ära arva, et teised on kõik sinusarnased,» soovitas Hango juhtidele.

Tema sõnul on otsa saamas nn raudsete motivatsioonisüsteemide aeg. «Ma ei usu, et enam tuleb aega, kus näiteks pangatöötajad saavad preemiat laenude kaelamäärimise pealt või müügiinimesed selle eest, kui müüvad ära asja, mille otstarbest isegi aru ei saa. Motiveerimine on muutumas palju personaalsemaks,» lisas ta.

IMG Konsultant AS / IMG Koolituse juhtimis- ja koostöötreeneri Mats Soomre sõnul on erinevate motiveerimismudelite häda selles, et need ei õpeta juhti otseselt motiveerima.

«Hädad algavadki, kui me rakendame mingit üldist motiveerimismudelit, kuid see ei toimi iga inimese peal. Inimestel on erinevad eesmärgid, erinevad käitumiseelistused ja erinev mõttemaailm ning sellest tulenevalt motiveerivad neid ka erinevad asjad.»

Ta tsiteeris Dr. Meredith Belbinit: «Me eeldame ekslikult, et inimesed käituvad nii, nagu meie tahame. Tegelikult käituvad nad nii, nagu nemad seda tahavad!». Soomre sõnul on meie ülesanne muuta oma käitumist nii, et see oleks kahepoolselt motiveeriv ja tulemuslik.

Inimeste motiveerimisel on tema sõnul kasulik lähtuda kahest väga olulisest aspektist: inimene on motiveeritud siis, kui töö talle meeldib ja sobib ning meeskond tema ümber (eriti juht) meeldib ja sobib.

Kui meeldimine on pigem emotsionaalne, siis sobivus meeskonna, inimeste ja tööga on mõõdetav ja analüüsitav läbi käitumiseelistuste (meeskonnarollide). Näitena võib tuua inimesed, kes on oma olemuselt tugevad vaidlejad ja oma arvamuse otsekohesel moel välja ütlejad. Oleme neid harjunud pidama nn rasketeks alluvateks.

«Selliste alluvatega peaks ülemus hoopis alluvat kuulda võtma ja temaga nõustuma, mitte koheselt talle oma arvamust peale suruma. Juba mõni hetk hiljem saab ülemus ise hakata täpsustama ja vestlust suunama. Nii tekib täiesti rahulik arutelu, kus mõlemad osapooled on arvesse võetud. Ja alluv särab, ta on motiveeritud. Eriti siis, kui leitud lahendus on midagi uut,» rääkis Soomre.

Üldiselt on tema sõnul aga nii, et mida noorem ja väiksemate kogemustega on ettevõtte juht, seda enam hindab ta materiaalseid väärtusi motiveerimisel, mida kogenum on juht, seda enam aga oskab ta kasutada muid olulisemaid «nuppe» motivaatoritena.

OÜ Meeskonnakoolitus ja Arendus koolitaja ja konsultandi ÜloVihma sõnul on motiveerimiseks hulgaliselt võimalusi. Näiteks organisatsioonides, kus palgafondid on olnud külmutatud, kuid on ette nähtud koolitusrahad, lisavad töömotivatsiooni koolitusreisid. Paljud firmad hoolitsevad oma töötajate tervise eest ning need meetmed hoiavad töömotivatsiooni üleval.

«Edumeelsetes firmades on mõistetud, et tööjõu terve ja värske hoidmine on eluliselt vajalik ka firma enda tervise seisukohalt. Samuti suurendab töötahet eriti maapiirkondades tööl käimisega seotud transpordikulude katmine. Töömotivatsioon on kõrgem nendes firmades, kus töötajaid vaadatakse laiemas kontekstis kui ainult töökoht.»

Vihma sõnul on motiveerimine oma detailides personaalne. Seevastu motivatsioonisüsteem on standard, mida rakendatakse kõigile ühtviisi. Selles vastuolu lõksus on kõik firmajuhid ja ettevõtted.