L, 3.12.2022

NAISTEJUTUD ⟩ Kriis lõhub inimesi. «Ei pea olema peast soe või hull, et abi otsida»

Nõu annab psühholoogiadoktor Kadri Haljas
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Kriis lõhub inimesi. «Ei pea olema peast soe või hull, et abi otsida»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Kriisi ajal selgub karm tõde – millises seisus on tegelikult meie vaimne tervis. Mis on vaimse tervise maised kargud? Nõu annab psühholoogiadoktor Kadri Haljas.
Kriisi ajal selgub karm tõde – millises seisus on tegelikult meie vaimne tervis. Mis on vaimse tervise maised kargud? Nõu annab psühholoogiadoktor Kadri Haljas. Foto: Shutterstock
  • Ettevaatust - kriis ei lõppe, aga ressursid kuluvad. Alles sügisel tuleb kõige raskem aeg.
  • Halbu kommentaare annab see, kellel endal midagi katki on.
  • 74 miljonit last vajab vaimse tervise tuge.

Kriisi ajal selgub karm tõde – millises seisus on tegelikult meie vaimne tervis. Kõige haavatavamad on lapsed, aga samas seisus võivad olla ka täiskasvanud, kes pole endaga seni tegelenud. Miks on ohtlik elada justkui autopiloodil, olemata teadlik enda tunnetest? Miks vaimse tervise probleeme ennetada on palju targem, kui püüda neid ravida? Kõigest sellest räägib saates psühholoogiadoktor Kadri Haljas. Vaimse tervise hoidmine algab neljast lihtsast asjast. Mis need on? Kuula – saad teadlikumaks ja kindlasti sisemiselt tugevamaks. Saatejuht Kristina Herodes.

Kriis on raske, selles pole kahtlust. Ja keegi ei ütle, et läheb paremaks – tõenäoliselt tuleb pingeid lähiajal isegi juurde. Kuidas vastu pidada? «Iseenda vaimsele tervisele tuleb tähelepanu pöörata kohe,» soovitab dr Kadri Haljas. «Eestis ei ole vaimse tervise teema väga õhtusöögilauajutt olnud ja neist teemadest ei räägita veel avatult. Aga kui me julgeme enda asjadest rääkida ja saame endast paremini aru, siis me julgeme olla ka avatumad ja empaatilisemad, mõista teisi.»

«Rääkimine aitab suurepäraselt! Aga raske on seda teha. Teoorias oleme kõik tugevad, aga seda suud lahti teha, eriti kui seda pole ajalooliselt normaalseks peetud, on ikka väga raske,» ütleb dr Kadri Haljas «Naistejuttude» stuudios.
«Rääkimine aitab suurepäraselt! Aga raske on seda teha. Teoorias oleme kõik tugevad, aga seda suud lahti teha, eriti kui seda pole ajalooliselt normaalseks peetud, on ikka väga raske,» ütleb dr Kadri Haljas «Naistejuttude» stuudios. Foto: Kristina Herodes

Rääkimine aitab

Rääkimine on tähtis, et probleemide «lumepall» ei läheks liiga suureks. See on vaimse tervise jaoks vältimatult vajalik – võimalus kedagi usaldada, olla tema jaoks teesklematult ehe ja ebatäiuslik, kõik südamelt ära rääkida. Kuid Eesti suur probleem on see, et rääkimine pole tavaks, seda kardetakse, välditakse ning lükatakse edasi. «Psühholoogi ja terapeudi kõige vajalikum omadus on hästi suured kõrvad,» ütleb psühholoogiadoktor. «Rääkimine aitab suurepäraselt! Aga raske on seda teha. Teoorias oleme kõik tugevad, aga seda suud lahti teha, eriti kui seda pole ajalooliselt normaalseks peetud, on ikka väga raske.»

Vaimne tervis ongi enamjaolt parem neil, kel on harjumus väljendada oma tundeid, jagada – hakkab kergem. Väga paljud inimesed on aga lukus, ei julge ise oma emotsioonidele ausalt otsa vaadata, veel vähem kedagi teist neile ligi lasta. Küllalt sageli kannatavad emotsionaalse suletuse survest tuleneva pinge ja koorma all mehed ja teismelised lapsed. Kuid neid saab ka aidata. «Aktiivne kuulamine on nii suure väärtusega,» julgustab Kadri Haljas. «Piisab sellest, kui me oleme inimese jaoks olemas ja pakume turvalist keskkonda. Me ei peagi nõu andma! Lase inimesel hinnanguid andmata ja järeldusi tegemata lihtsalt rääkida. Meie kõigi vaimne teekond on absoluutselt eriline, see, mis võib minule toimida, ei pruugi teisele inimesele üldse toimida. Sellega võib rohkem kahju teha. Aga peegelda, ole olemas ja inimene ise jõuab selleni, mis tema jaoks on kõige kasulikum viis olukorrast välja tulla.»

Kõigest avatult rääkimine avab tee olukordade lahendamisele ja parandamisele. Siiani on kahjuks levinud hirm ja stigma, et vaimse tervise probleemidest rääkimine paneb inimesele märgi külge. Psühholoogiadoktor leiab, et selle hirmu võiks kohe üle parda heita: «Ei pea olema peast soe või hull, et rääkida oma probleemidest! See peaks olema täiesti normaalne osa elust. Ja ega meist keegi ju päris normaalne ei ole, me olemegi kõik erilised inimesed. Ma arvan, et diagnoosimisest tähtsam on tegeleda asjadega.»

Kriis ja trauma

Miks tänapäeval tunnevad nii paljud ärevust, pinget, hirmu? See pole individuaalne, vaid kollektiivne mure. «Kriisis me kindlasti oleme,» rõhutab dr Kadri Haljas. «Traumeeriv on see, mis täna maailmas toimub, paljudele. Ja selleks ei pea olema ise konkreetses sõjaolukorras. Kui rindeuudistesse sisse lähed, on see kõigi jaoks traumeeriv. Ja siis tuleb sellega tegeleda. Sest isegi kui sõjast ära väsida, siis vaimselt mitte. See on ikkagi traumakogemus ja kriisiolukord, millest on vaja välja saada!» Tegele või põgene – kriis on praegu ainus valik. Ainus võimalus on hakkama saada.

Paljusid aitab tasakaalu leidmisel loodus. Minna eemale mürast, ekraanidest, teiste inimeste rahutust energiast, hingata sügavalt värsket õhku ning märgata looduse tillukesi imesid. FOTO:
Paljusid aitab tasakaalu leidmisel loodus. Minna eemale mürast, ekraanidest, teiste inimeste rahutust energiast, hingata sügavalt värsket õhku ning märgata looduse tillukesi imesid. FOTO: Foto: Kristina Herodes

Alustada tasub varakult

Vaimse tervise teemadega on tark hakata tegelema võimalikult vara, juba lapsena. Dr Kadri Haljas on koos oma meeskonnaga loonud tasuta rakenduse nimega Triumf Hero, mis aitab lapsel õppida mõistma oma tundeid, neid reguleerima ja endast aru saama. Rakenduse saad oma lapsele tasuta alla laadida siit. «See on väga mänguliselt tehtud. Meie lahenduse sees toimub tegevus maagilises Triumflandi linnas ja see on laste jaoks väga põnev, sest nad peavad iseenda supervõimed üles leidma selleks, et oma tõelist potentsiaali leida,» selgitab Haljas. «See ongi suur autasu. Kõik on huvitav laste jaoks ja sinna sisse on tegelikult peidetud teadus- ja tõenduspõhine metoodika, kuidas tegelikult psühhoteraapiat edasi anda.» Lapsed ei ava midagi, mis on igav, nad tahavad olla normaalsed lapsed ja on normaalne oodata, et ka õppimise ja iseenda avastamise protsess oleks huvitav. Lapsi toetav tasuta rakendus on nüüd olemas ka ukrainakeelsena. Lisaks on see üle maailma kättesaadav eesti, inglise, vene ja mitmes muus keeles.

Mida nooremana õppida oma tunnete ära tundmist, seda vaimselt tervem inimene kasvab.
Mida nooremana õppida oma tunnete ära tundmist, seda vaimselt tervem inimene kasvab. Foto: Shutterstock

Vaimse tervisega tegelemist kardetakse, sest oskused on kasinad. Seda tasubki näha millegi põneva ja kasulikuna, iseenda tundmine on elukestev õpe. Mõnes mõttes ka töö, kuid see saab hästi tasustatud. Ja võimalust oma vaimse tervisega mitte tegeleda meil paraku pole – selle hind tõsiste tagasilöökide ja probleemide kujul on nii inimese enda kui kõigi tema lähedaste jaoks liialt kõrge. «Iseenda avastamise protsess teeb sageli haiget, aga see on kokkuvõttes kohutavalt põnev,» arvab saatejuht. «Üldse vist kõige lahedam asi, mida teha.»

«Aga mida varem sellega alustada, seda suurem on potentsiaal, et me ka kriisis ja rasketes olukordades hakkama saame,» soovitab psühholoogiadoktor. «Ja väga lihtne on seda üldse kõrvale jätta. Sellepärast, et see ressurss, mis kulub, kui täiskasvanuna hakata iseenda vaimse tervisega tegelema, kui seal on juba päris pikaajaline taak, see võtab palju aega ja energiat. Ja meil ei ole neid oskusi, me ei sünni nendega! Kõik inimesed peavad õppima, kuidas lahendada probleeme ja kuidas saada sõbraks iseenda vaimse tervisega.»

«Igast kriisist on väljapääs ja ka kõige väljakutsuvam periood on õppetund. Tark on leida endas julgus asjad välja öelda ja otsida lahendusi enne, kui asjad liiga suureks paisuvad,» usub «Naistejuttude» saatejuht Kristina Herodes.
«Igast kriisist on väljapääs ja ka kõige väljakutsuvam periood on õppetund. Tark on leida endas julgus asjad välja öelda ja otsida lahendusi enne, kui asjad liiga suureks paisuvad,» usub «Naistejuttude» saatejuht Kristina Herodes. Foto: Erakogu

Baasteadmised, mida vajavad kõik

Koolis meile ei õpetata, kuidas pingetega toime tulla või inimestega suhelda, kuid ilma oskusteta on see väga keeruline. Need on esmased baasoskused, mis tuleks teadlikult omandada:

  • Tunnete äratundmise oskus – mis üldse on emotsioonid, mida ma päriselt tunnen? Kui inimene oma emotsioone ei tunne, ei oska ta neid reguleerida.
  • Muutustega kohanemise oskus.
  • Oskus lahendada konflikte ja erimeelsusi konstruktiivselt ja vägivalda kasutamata.
  • Oskus hoida lähedasi suhteid, kuulata ja edastada teisele oma sõnumit.
  • Oskus tulla toime isiklike väljakutsetega, milleks võivad olla näiteks kalduvus ärevusele, depressiivsusele, tähelepanuhäire ja palju muud.

Emotsioonide maha surumine annab lühiajaliselt ja näiliselt hea tulemuse, aga pikas perspektiivis kahjustab see inimese vaimset tervist ning võib päädida väga tõsiste probleemidega. «Me summutame oma emotsioone, see on väga tavaline, sest me ei oska neid reguleerida. Aga see võib meile liiga teha,» hoiatab psühholoogiadoktor. 

Mis on emotsioonid, mida me ei taha ära tunda?

«Vaat, kus on purakas küsimus,» muigab Haljas. «On teadureid, kes ütlevad, et inimene suudab tuvastada 34 000 erinevat emotsiooni. Proovi sa navigeerida selles!» Asjatundja rõhutab, et olemuselt on kõik emotsioonid normaalsed, nende hulgas pole häid ega halbu ja kõige elutervem suhtumine on lubada endal neid tunda. Esimene tunne, mis alla surutakse, on viha. «Viha on esimene, millega me ei oska tegeleda, ja viha võib minna üle agressiivsuseks.» Mida rohkem alla surud, seda rohkem võtab võimust. «Viha me peame halvaks, seda ei tohi tunda.» Meestel on eriliselt varjatud emotsioon ka kurbus. Kui mees on kurb, siis ta parem on vihane – see on meestele vähemalt lubatud. Varjatud tunne on ka häbi. «Häbitunne on kindlasti üks neist, mis paneb meid ennast ebamugavalt tundma. Kuid häbi võib sageli olla inimese enda sisemine teema – peegeldame tagasi kedagi, kes on meie vastas, ja tunneme häbitunnet olukorras, kus me tegelikult üldse ei peaks seda tundma.» Küllalt sageli juhtub, et inimesele surutakse peale kellegi väärtushinnangute süsteemi, mis pole tegelikult üldse temale omane, ja kõike, mis selle alla ei mahu, püütakse maha suruda häbi ähvardusel.

Laste jaoks on tohutu tähtsusega see, mida eakaaslased arvavad. Väga palju on kiusamist ja teiste alavääristamist. Kõik see polariseerumine, mis lõhestab ühiskonda, kandub paratamatult edasi ka lastele.

Hirm on samuti üks tunnetest, mille kohta arvatakse, et seda ei tohiks tunda. «Kuid pigem ei olegi hirmuga enam nii palju seda stigmat seotud,» selgitab dr Haljas. «Hirmust on kuidagi saanud juba lubatud emotsioon.» Kuula kõigest pikemalt ja põhjalikumalt «Naistejuttude» värskest 235. osast. Suur tänu kuulajatele, et olete sellise aukartustäratava arvu episoode meiega koos olnud. Kui sulle meeldis, leiad kõik podcast'i «Naistejutud» osad siit!

Vaimse tervisega tuleb tegeleda enne kui probleemid üle pea kasvavad ja tekib tunne, et väljapääsu polegi. Väljapääs on alati olemas, ka kõige sügavamas kriisis.
Vaimse tervisega tuleb tegeleda enne kui probleemid üle pea kasvavad ja tekib tunne, et väljapääsu polegi. Väljapääs on alati olemas, ka kõige sügavamas kriisis. Foto: Shutterstock
Märksõnad
Tagasi üles