Pelgad seltskonna ees kõnet pidada? Pole probleemi, need nipid aitavad sul pingeid maandada!

Foto: Shutterstock

Paljud meist on seisnud elus silmitsi olukorraga, mil peame suurema seltskonna ees sõna võtma. Kas teeme seda siis kooli-, era- või tööelu raames, üks on kindel - õpitud tehnikatest on veenva kõne pidamisel märkimisväärselt palju kasu. Raadio Elmar hommikuprogrammis käis külas avaliku esinemise koolitaja Janek Tuttar, kes jagas omakorda häid nippe, kuidas end kõnepidamise ajal õigele ja rahumeelsele lainele viia. 

Kõne pidamise koolitaja Janek Tuttar selgitas, kuidas saab end kõne pidamiseks ette valmistada. «Enne kui oma suu lahti teed, mõtle läbi, kes on need inimesed, kellele sa rääkima hakkad. Teadvusta, mida need inimesed sinult ootavad,» sõnas ta.

«Tavapäraselt on esinejal see häda, et ta läheb lavale ja keskendub vaid iseendale - tema peamine eesmärk on see, et ta peab oma jutu kuidagi ära esitama ja lavalt kähku minema saama. Hea esineja mõtleb läbi, mida ma tegelikult tahan, et kuulajad teada saaksid - mida nad minu kõne tulemusena mõtleksid, teeksid või tunneksid teisiti,» avaldas koolitaja.

Tuttar lisas, et kõnel on alati eesmärk. «Enne, kui sa endale eesmärgi sead, tuleb oma kuulajate kohta tausta uurida ja sellest lähtuvalt oma esinemise sisu kokku panna. Esineja pole kõige tähtsam inimene seal ruumis...kõige tähtsamad on kuulajad ning nende huvid, vajadused ja ootused. Kui oled selle osa enda jaoks läbi mõelnud, siis auditooriumile läheb see kõne palju paremini korda,» sõnas ta.

Mees selgitas, millised on kõne pidamise eel esineja kõige levinumad hirmud. «Meil on pea, mis mõtleb asjad hullemaks, kui need tegelikult on. Kui sul läheb näiteks raadio otse-eetris midagi sassi, mis saab siis olla kõige hullem asi, mis sinuga juhtuda saab? Tõenäoliselt ju mitte midagi! Hiljem võtad kohvi ja naerad selle üle. See, et aegajalt midagi juhtub, on ju täiesti tavaline. Kui keerad käki kokku, siis minu parim soovitus - viska enda üle nalja ja liigu edasi. Auditoorium annab sulle andeks,» rääkis kõne pidamise spetsialist.

«Ma usun, et paljud meist on näinud lava peal esinejat, kes esialgu paistab välja kui maailma kõige põnevaim ja enesekindlaim tüüp. Ometigi, kui ta suu lahti teeb, on tema jutu kuulamine sama põnev kui muru kasvamise jälgimine. Samal ajal võib lavale minna inimene, kes on silmnähtavalt närvis, kuid kui tema jutul on põnev sisu ja ta oskab oma apsakate üle nalja visata, siis võib tema kuulamine olla palju nauditavam kui esimese kõnepidaja oma,» sõnas Tuttar.

Tea, et esinemishirmu ei pruugi auditoorium üldse märgata. «See närvikõdi, mis toimub meie enda sees, on kordades suurem, mis kuulajale välja paistab. Minu koolitustel on kõnepidajad alati üllatunud, kui kuulajad ütlevad, et nad ei saanud sellest pabistamisest ja närvipingest midagi aru. Seega, selle pärast ei tasu väga muretseda. Kui sinu sõnum on paigas, siis kuulajaid tulevad sinuga kaasa. Kui aga sinu jutt on igav, siis ei päästa sind ka enesekindlus,» lisas ta.

«Sa pead ise uskuma seda, mida sa suust välja ajad. Räägi oma teksti kirega! Räägi põnevaid lugusid, jutusta nii, nagu sind kuulaksid su sõbrad. Kui sa räägid oma põnevast päevast, siis tee seda nii, et silmad peas põlevad. Näita, et räägitud teema läheb sulle endale korda. Isegi kui sa räägid maksuseadusest, võid sa teha seda nii, et kuulaja mõtleb, et see on üks vingemaid asju, mida ta kuulnud on,» muigas Tuttar.

Kuidas aga esinemisel oma kehakeelt ära kasutada. «Üks viga on see, et leitakse saalist üks inimene ja räägitakse justkui vaid talle. Hoia kontakti ikkagi kõigiga! Nii saad tagasisidet selle kohta, kuidas sul läheb ja nii annad kuulajatele märku, et sa räägid terve publikuga,» märkis ta.

«Lisaks, kasuta nippi, mida õpetati juba Vana-Kreekas. Selleks, et hästi esineda, pead sa tegema kolme asja: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole aegajalt ka vait. Kolmas punkt tähendab seda, et tee oma kõnes teatavaid pause. Laias laastus, kui sa räägid kuulajatega kui oma sõpradega, siis on kõik asjad juba tehtud,» soovitas avaliku esinemise koolitaja Janek Tuttar raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Kuula koolitajaga tehtud intervjuud SIIN.