Ära lükka tänaseid toimetusi homse varna ehk viivitamist saab vältida

Foto: SCANPIX

Mõned venitajad võivad imestada, et ei saa nad kunagi abi nõuannetest, mis on suunatud neile, kes lükkavad olulisi toimetusi pidevalt edasi. 20 protsenti elanikkonnast on viivitajad ja neile võib see olla isegi väga suureks probleemiks.

Psühholoog Joseph Ferrari DePauli ülikoolist selgitas, et viivitajale mõjub soovitus «hakka pihta» samamoodi, nagu mõjub «pea püsti» inimesele, kes põeb kliinilist depressiooni, kirjutab savvysugar.com.

Kuidas aru saada, et oled krooniline viivitaja?

Lükkad asju edasi nii kodus, koolis, tööl kui suhetes. Võib-olla ei maksa sa ka oma arveid õigeaegselt ning jääd ilma kontsertidest ja spordiüritustest, sest ei osta pileteid õigel ajal välja. Jääd sageli hiljaks ja su külmkapp on tühi, sest sa ei käi enne toiduvarude lõppemist poes. Ka võib olla, et toit läheb halvaks, sest sa ei söö seda ajal, mil see on veel värske. Kui kõik see iseloomustab sind, siis oled ilmselt krooniline viivitaja.

Kuidas saab kellestki viivitaja?

On mitmeid faktoreid, mis võivad tingida selle, et inimene hakkab kõike edasi lükkama.

• Su isa – eksperdi sõnul kutsub sellise käitumise sageli esile kalk ja väga nõudlik isa. Rangete isadega lapsed lükkavad vältimatuid ülesandeid edasi, sest see on ainus viis, kuidas sellega toime tulla. Vastu hakata nad ei saa.
• Muretsed liiga palju selle pärast, mida teised sinust arvavad – mõned muretsevad pidevalt üldsuse arvamuse pärast. Neile on väga oluline näida täiuslik ning nad eelistavad pigem jätta viivitaja mulje kui näidata, et on ebakompetentsed.
• Ühiskond – me elame maailmas, mis ei premeeri punktuaalsust. Hilinemise korral järgneb ehk karistus, kuid meil puudub initsiatiiv lõpetada midagi enne tähtaega. Kui inimene jääb arve maksmisega hiljaks, peab ta tasuma viivist, kuid õigeaegsel tasumisel ei saa me kingitusi.

Viivitamise ravi

Neile, kel on viivitamine väga suureks probleemiks, on kõige paremaks lahenduseks kognitiiv-käitumuslik teraapia, mis on teatud tüüpi nõustamine. See psühhoteraapia püüab ümber suunata vigast, kahjulikku ja negatiivset mõtlemist.

Kroonilise viivitamise vastu on ka teisi nõuandeid.

• Ümbritse end tegijatega. Hea on olla nende keskel, kes teevad palju ära. Nad mõjutavad hästi neid, kes kipuvad oma tegevusi edasi lükkama.
• Hakka lihtsalt kuskilt otsast pihta. Alusta väikeste sammude haaval. Näiteks, kui pead kirjutama essee, siis alusta paari lõigu kirjutamisega. Kui see on sinu jaoks liiga palju, siis võta vastu otsus kirjutada vähemalt üks lõik. Kui isegi see käib sul üle jõu, siis kirjuta esiteks vähemalt üks lause või paar sõna.
• Loo enda premeerimise süsteem. Inimesed tahavad teha seda, mille tegemist nad naudivad. Premeeri end pärast ülesande lahendamist millegagi, mida naudid. Näiteks võid pärast pesu pesemist lubada endale seriaali vaatamist.
• Avalikud postitused aitavad. Kuna viivitajad kardavad nii väga teiste arvamuse pärast, teevad nad tõenäolisemalt midagi ära, kui on sellest avalikult teada andnud. Anna Facebookis teada, mida sa teha kavatsed ning kui oled hakkama saanud, siis märgi ka see ära. Tunnustavad kommentaarid pakuvad suurt heameelt.

Kui lugesid seda ja jõudsid järeldusele, et oledki krooniline viivitaja, siis võid ka arvata, et sellest ei ole midagi hullu. Su elu toimib ning oled hoolimata viivitamisest paljudest takistustest üle saanud.

Pea siiski meeles, et see võib sinust lõpuks võitu saada ning mõjutada ka teiste arvamust sinu iseloomust. Kroonilise edasilükkajaga ei ole lihtne koos elada ning enamasti kahetsevad nad ise väga palju seda, mis on elu jooksul tegemata jätnud.