Tee tööd, siis tuleb ka armastus! Aga kui ei tule?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuidas aru saada, et töömuresid ja üldse tööasjadega seonduvat on elus liiga palju? Tihtipeale ei pruugi nii-öelda asja sees olles sellest ise aru saada, vaid muutusi märkavad kõigepealt hoopis lähedased inimesed, kirjutab Kristina Traks.  

Kui kogu elu tundub keerlevat vaid ümber töö – õhtuti voodis und oodates keerlevad peas peamiselt töömõtted, hobideks ja «vabaks ajaks» pole enam aega, sõpruskond koosneb peamiselt töökaaslastest, kellega räägitakse peamiselt tööasjadest –, siis ilmselt ongi tööd ja tööga seonduvat elus liiga palju.

Kliiniline psühholoog Ene Raudla sõnab, et tööst võib saada kergesti sõltuvus ning see on juba tõsine asi. «Kui töö hakkab inimesel tekitama motiveerivaid sundmõtteid, kui tööst on saanud eksistentsi ainus mõte ja rahulolu pakkuv elu osa ning perekond ja lähedased on muutunud teisejärguliseks, on tõenäoliselt alust kahtlustada sõltuvust tööst ehk töönarkomaaniat,» ütleb ta.

Töönarkomaania pole Raudla sõnul seotud mitte tööga, vaid sõltuvusega ning võimu ja kontrolli kuritarvitamisega. «Töönarkomaan mandub aegamööda emotsionaalselt ning satub sõltuvusse kontrollist ja võimust. Tema eesmärk on pälvida heakskiitu ja saavutada edu,» räägib ta.

«Töönarkomaanid ei suuda olla tööd tegemata ilma, et nad muutuksid ärevaks. Töömask (mulje, mida nad teistele soovivad jätta) hakkab nende eneste elu üle valitsema ja neelab peagi alla ka perekonnaliikmete elu. Oma hirmu, ärevuse ja viha suunab töönarkomaan lähedastele inimestele.»

Töö on sõltlasele nii amet kui ka hingeseisund. See on põgenemine ülemäära tähtsaks puhutud vastutustunde varju, eemale tõelisest lähedusest teistega, räägib Raudla. «Tipu saavutamine pakub omamoodi ekstaasi ja sellega kaasnev vere adrenaliinisisalduse tõus mõjub narkootikumina. Perekondlikud ja isklikud väärtused jäävad tagaplaanile või kaovad sootuks, samal ajal kui töönarkomaan ise arvab, et ta «annab ju perekonna heaks endast kõik».

Hiljutine Baylori ülikoolis tehtud uuring aga näitab, et tööstress on justkui nakkushaigus, mis ei mõjuta vaid peresuhteid, vaid võib üle kanduda isegi elukaaslase töökohale.  

Loe lisaks kahe töönarkomaani pihtimust ajakirja Psühholoogia Sinule veebruarinumbrist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles