:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/08/14413803t1h06e2.jpg)
Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu eestvedaja Meelis Välimäe startis laupäeva varahommmikul kaaskondlastega Poola piirile sõjapõgenikke Eestisse tooma.
Üle saja ukraina naise ja lapse Eestisse toonud mees jagab südantlõhestavaid hetki
Algne idee minna ja ulatada toetav abikäsi bussitäiele ukrainlastele kasvas kiiresti suureks ja mahukaks. Sõja eest põgenevatele lastele ja naistele sõitis lõpuks järele seitse bussi.
Täna, 8. märtsi südaööl on nad tagasi ja Meelis Välimäe jagab ühismeedias esmaseid emotsioone.
Kõigepealt annab suure südame ja missioonitundega mees teada, et üle saja naise ja lapse jõudsid koos nendega Eestisse ning magavad rahus, vaikuses ja turvalisuses. Ta lisab, et kõiki emotsioone ja tundeid ei suuda hetkel edasi anda, kuid jagas mõnd killukest teekonnast Eestisse.
1. Hetk keset Leedut, kui ilm oli soe, taevas pilvitu ja päike erekollane.
Bussis multifilmi vaatav kuueaastane ülivapper ukrainlanna Maria küsis ühtäkki: «Emme, kas kodus Ukrainas ka praegu päike paistab?»
Bussis olijate silmad täitusid veega ning kuulda oli ainult lumeprintsess Elsa imeilus laul...
2. Maria mõtles edasi ja küsis järgmiseks: «Emme, kuidas on eesti keeles «privet»?»
Kunagi kuus kuud Paide leivatehases töötanud arstiharidusega emme oskab mõnda eestikeelset sõna ja vastas: «See on «tere!». Aga miks sa seda küsid?»
Maria vastas: «No me läheme ju Eestisse ja kui ma seal inimesi kohtan, siis ma pean ju oskama neid tervitada!»
3. Ja hetk õhtul Pärnu bussijaamas, kui osa seltskonnast oma sealsete sugulaste juurde teele asus. Naised arutasid teekonda, uurisid üksteiselt, mida kodused räägivad ning millise linna, küla, maja pihta parajasti pomme pillutakse. Järsku kurblik jutuvada vaikib, tekib tunne, et isegi kogu Pärnu linn vaikis selleks hetkeks ning siis küsis seltskonna üks kogenuim daam, mulle sügavalt silma vaadates: «Miks ta meiega sedasi teeb? Miks ta teeb meie rahvale nii?»
See küsimus jäi sel hetkel vastuseta. Daamid hõikasid siis koos: «Teie, eestlased, olete meie sõbrad, meie kangelased! Elagu Ukraina!»
Lõpetuseks lisab Meelis: «Ja juba ülehomme me läheme uuesti, et tuua sõjakoleduste eest peitu poolsada last.»