R, 7.10.2022

Kas sinul või su lapsel on sõjahirm? Kriisiekspert annab nõu, kuidas teemat käsitleda

Marju Rõmmel
, naine.postimees.ee tegevtoimetaja
Kas sinul või su lapsel on sõjahirm? Kriisiekspert annab nõu, kuidas teemat käsitleda
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: Shutterstock

Venemaa rünnak Ukrainale tekitab hirmu sõja ees ka Eestis. Eksperdi sõnul tuleks murega tegeleda ja mitte maha suruda, kuid muredele ei tohi anda liiga palju võimu.

Soome Vaimse Tervise Ühingu MIELI direktor Outi Ruishalme rõhutab, et sõja kartjatel on väga oluline oma mõtteid ühel või teisel viisil lahti harutada. Murede tekkimine praeguses olukorras on loomulik ja seda ei ole võimalik vältida.

«Hea oleks leppida sellega, et ma kardan ja olen selle olukorra pärast mures. Kui seisad oma mõtetele ja tunnetele vastu, ei too see kaasa midagi head, ütles Ruishalme väljaandele mtvuutiset.fi.

Kahtlustatakse, et Venemaa tahab oma tegudega tahtlikult Läänemaailmas hirmu õhutada, kuid Ruishalme sõnul ei pea tavainimene end oma tunnete pärast veelgi halvemini tundma. Kui keeldud hirmu vastu võtmast annad paradoksaalselt hirmule rohkem jõudu. Kasvav ärevus sees võib põhjustada paanikareaktsiooni ja endassetõmbumist.

Mida teha, kui tekib hirm sõja ees?

Sinu enesetunnet mõjutab see, kui intensiivsed sinu emotsioonid on. Ruishalme soovitab kellegagi oma hirmudest ja rasketest tunnetest rääkida. Mõtteid ja tundeid saab jagada isegi abikaasa või sõbraga. Asjadega üksi saab tegeleda ka näiteks muresid kirja pannes.

Oluline oleks hetkes kohal olla ja hädaldamisest lahti lasta. Tuleviku pärast ei tasu liigselt muretseda, eriti kui seda ise mõjutada ei saa. Enda ja oma lähedaste eest hoolitsemine ja normaalse igapäevaelu säilitamine on oluline ka siis, kui maailma mured heidutavad.

«Meie ümber on ikka samad rõõmu valmistavad teemad, neid pole ära võetud. Tähelepanu tasub pöörata sellele, mis on hea ja jälgida, et kriisi tõttu igapäevaelu viltu ei jookseks,» ütleb Ruishalme.

Tasub meeles pidada ka fakte: suured tegijad nagu EL, OSCE ja NATO on ärkvel, kriisile otsitakse lahendust läbirääkimiste teel. Uudised hoiavad kodanikke kursis, kuid meediakasutuse piiramine paarile korrale päevas võib ärevust tunduvalt vähendada.

Kui olukord peaks ootamatult muutuma, võivad inimesed olla kindlad, et võimud teavitavad meid sellest. Et oma turvatunnet veelgi suurendada, varu koju ootamatute hädaolukordade jaoks toitu, vett ja ravimeid, millest jagub 72 tunniks. 

Kuidas oma lapsega sõjast rääkida?

Ka lapsed loevad uudiseid ja räägivad sõjast. Ruishalme julgustab täiskasvanuid oma lapsi kuulama ja andma neile võimaluse jagada oma hirme, tundeid ja mõtteid. Asjadest tuleb rääkida ja küsimustele vastata vastavalt lapse vanuse ja arusaamise tasemel.

Põhimõtteliselt tuleks lapsele rõhutada, et täiskasvanud teevad sõja vältimiseks kõik endast oleneva ja Eestis on turvaline olla. Peamine on see, et sõda ei taha peaaegu keegi. Lapsele tasub kinnitada, et tema eest hoolitsetakse ja igapäevaelu jätkub.

Kui lapse mured ja küsimused on läbi vaadatud, võiksite koos midagi toredat teha. Muretsemine kipub suurendama ärevust sõltumata vanusest, samas kui peatumine asjadel, mis pakuvad rõõmu, tõmbab mõtted hirmu põhjuselt kõrvale.

Erinevad tegevused leevendavad ärevust nii täiskasvanutel kui lastel

Sõjaoht pole ainus õhus hõljuv murekoht. Koroonapandeemiast ja ka kliimakriisist pole jätkuvalt üle saadud. Inflatsioon ja geopoliitilised pinged peegelduvad majanduslikus ebakindluses. Mida teha, kui kogu maailmas toimuv tundub üleüldse ülimalt sünge?

Ruishalme kutsub üles tegutsema vastavalt oma väärtustele. Mõttetu on muretseda asjade pärast, mille jaoks ise midagi teha ei saa, kuid teisalt saab oma väikeste tegudega kaasa aidata sellele, et maailm oleks hea koht elamiseks praegu ja tulevikus.

«Ärevust leevendab sageli see, kui ise tegutsed,» ütleb Ruishalme.

Häid asju ei tohi unustada. Näiteks peagi on koroonapandeemia vaibumas ja ühiskond on taas avanemas. Nüüd on õige aeg oma suhted parandada ja peagi võtta osa erinevatest tegevustest kui ka kohtuda inimestega. Koos on muresid kergem kanda.

Märksõnad
Tagasi üles