PILK PEALE ⟩ 7 asja, millest Eesti pered väljas söömas käies puudust tunnevad

Foto: Erakogu

Eesti Lasterikaste Perede Liit otsib taas peresõbralikke toidukohti. Möödunud aastal jagasid pered Eesti toidukohti külastades oma kogemusi ja tõid välja seitse asja, mida nemad lastega väljas söömas käies toidukohalt ootavad.

1) Räpane mängunurk ei ole peresõbralik

Perede sõnul on suur mängunurk toidukohas igati tervitatav, aga seda vaid siis, kui seal on hoitud puhtust ja korda. Tolmurullidega kaetud ja katkiste mänguasjadega täidetud mängunurk on märk toidukoha hoolimatusest ja sinna ei tiku ei laps ega lapsevanem. Mängunurka peab sarnaselt ülejäänud pindadega igapäevaselt pesta, pinnad desinfitseerida ning katkised mänguasjad korda teha või uutega asendada. Pehmed tekstiilid, sh kaisukarud, pehmed mänguasjad, tekid ja padjad vajavad samuti regulaarselt kasimist.

2) Pliiatsist ja paberist on saanud armas standard

Paber ja värvipliiatsid on üks väike, aga oluline detail, mida saab iga toidukoht vähese ressursi ja vaevata perede jaoks ära teha. Paber ei pea olema uhke väljavõte värviraamatust, piisab ka vanadest menüüpaberitest, mis muidu tee prügikasti leiavad. Lapsevanemate sõnul ühendab ühise laua taga toimetamine, näiteks värvimine ja joonistamine kogu perekonda ning väga tihti jõutakse joonistamise ajal arutleda lastega suurtest asjadest, unistada ning teha ühiseid plaane tulevikuks.

3) Arendavad mänguasjad on suur boonus

Eesti pered tunnevad väljas söömas käies puudust põnevatest ja arendavatest mänguasjadest, millega oleks võimalik toitu oodates laua taga tegeleda. Perede sõnul sobivad selleks hästi lihtsad ja arendavad tegeluskaardid, täringumäng või Aliase sõnaseletusmäng. Taaskord tõid lapsevanemad arendavate mänguasjade boonusena välja võimaluse veeta lastega kvaliteetselt aega.

4) Peresõbralikus toidukohas on tagatud turvaline liikumine

Mõistagi on iga toidukoha interjöör individuaalne. On avaraid, suurte mängunurkadega restorane ja kohvikuid, aga ka väiksemal pinnal tegutsevaid peresõbralikke toidukohti. Pindalast aga veel olulisem on ohutus. Peresõbralikus toidukohas võiksid lahtised riiulid koos veinipudelite, klaaside ja lillepottidega olla eraldatult nii, et need ei kujutaks ohtu lastele.

5) Toiduportsjonid võiksid olla poolitatavad

Paljude perede jaoks on väljas söömas käimine stressirohke eelkõige toidu valimise tõttu. Lapsed krimpsutavad toidu peale märksa rohkem nina kui lapsevanemad, kuid iga tellitud toidu eest tuleb maksta isegi siis, kui sealt pole ühtegi ampsu võetud. Väga paljud pered kiitsid toidukohti, kes pakkusid välja võimalust toiduportsjonite poolitamiseks või lihtsustamiseks. Kui laps ei soovi näiteks frikadellisupi sisse hapukoort või lihapallide kõrvale koorekastet, siis võiks olla võimalik teatud komponent toidust välja võtta või see eraldi serveerida.

6) Lapsi ei pea ninnunännutama

Peresõbralik teenindus ja lastega suhtlemine ei eelda ninnunännutamist ega lapse hääles rääkimist, küll aga võiks selle üks kindel osa olla avatud suhtlusstiil. Viisakale naeratusele ja tervitusele ukse peal võiks teenindaja pöörata väikestele, kuid olulistele detailidele tähelepanu. Näiteks võiks lastega perele pakkuda istumist mängunurga kõrvale, tuua lauda paber ja pliiatsid või muid lastele sobivaid tegevusi, soovitada menüüst laste lemmiktoite ja võimalust toidu lihtsustamiseks.

7) Detailid beebidega perede teenindamisel

Mõistagi on 9-kuuse beebiga perel erinevad vajadused. Alla üheaastase lapsega pered tõid toidukohti külastades välja, et nende jaoks on väljas söömas käies oluline oma beebi turvaliselt beebitooli või istmekõrgendusega istuma panna ning mugavalt mähkmeid vahetada.

Peresõbraliku toidukoha märgisele on oodatud kandideerima kõik restoranid ja kohvikud üle Eesti. Peresõbralikud toidukohad selgitatakse välja perede testkülastuste ja hindamiskomisjoni otsuse põhjal. Lisainformatsioon ja kandideerimine: www.peresobralik.ee.