Autism annab endast märku juba beebieas

Foto: SCANPIX

Lastel, kes hiljem autismi haigestuvad, ilmnevad märkimisväärsed erinevused aju arengus juba pooleaastaselt, näitas värske uuring.
 

Põhja-Carolina ülikooli teadlased uurisid kõrge autismiriskiga lapsi, kellel oli selle arenguhäirega vanem õde või vend. Nad avastasid, et hiljem autismi haigestunud lastel esinesid aju arengus märkimisväärsed erinevused juba pooleaastaselt, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Lapsi jälgiti nende kaheaastaseks saamiseni ning selle aja jooksul tehtud ajupildid tõid haigestunutel esile üha uusi erinevusi. «See on paljutõotav avastus,» märkis uuringu autor Jason J. Wolff.

«Kuigi need on esialgsed tulemused, on see suur samm edasi, et mõelda autismi praegusest varasemat diagnoosimist võimaldava biomarkeri väljatöötamise suunas.»

Samuti näitas uuring, et autism ei teki lastel äkki, vaid areneb välja aja jooksul imikueast alates. See annab Wolffi sõnul lootust, et protsessi on võimalik takistada sihipärase sekkumisega.

Ajakirjas American Journal of Psychiatry avaldatud uuringus jälgiti ligi sadat last, kellel oli kõrge autismi haigestumise risk. Ajukuvamise abil mõõtsid uuringu autorid, kuidas on imikutel arenenud valgeolluse närvikiud, mis toimivad erinevaid ajupiirkondi ühendavate juhteteedena.

Nad leidsid, et hiljem haigestunud lastel esines mittehaigestunutega võrreldes märkimisväärseid erinevusi viieteistkümnest uuritud juhteteest kaheteistkümnes. Ka oli lastel, kel hiljem arenes mõni autismi vorm (30 protsenti uuritutest), kuue kuu vanuselt tavapärasest rohkem valgeollust, kuid seejärel muutused pidurdusid ning kaheaastaselt oli neil valgeollust tervetest lastest vähem.

«Erinevused mitmetes juhteteedes on tõestuseks, et autism ei tulene mõnest konkreetsest ajupiirkonnast, see on aju kui tervikuga seotud nähtus,» selgitas Wolff.