Üle kolmekümnesel vallalisel ei ole lihtne kaaslast leida

Foto: SCANPIX

Viimasel ajal on olnud palju juttu sellest, et nii mõnelgi üle 30-aastasel nägusal, haritud ja muidu väga toredal inimesel on raske partnerit leida. Küsisime kahelt üle 30-aastaselt vallaliselt, kuidas kaaslast leida ning mis on neile raskusi valmistanud.

31-aastane Ragnar, kes on juba pikemat aega üksi olnud, rääkis, et kuigi kaaslase leidmiseks on mitmeid võimalusi, valmistab raskusi just õige inimese leidmine. 

«Kohtutakse juhuslikult öölokaalides, sõprade sünnipäevadel ja muudel olengutel või tutvumisportaalides, kuna selles vanuses inimestel on väljas käimist ja vaba aega kindlasti vähem,» rääkis ta erinevatest tutvumise võimalustest.

Ragnar selgitas, et ta ise tutvub naistega just läbi sõprade, sest ta ei pea lugu ööklubides tutvuste õngitsemisest ja spontaansetest lähenemistest. «Mulle meeldib inimesest esmalt mingisugune arvamus kujundada just omavahel suheldes. Kindlasti mängib rolli väline veetlus, kuid see on enamjaolt lühiajaline. Välimus võib olla ajendiks, mis tekitab huvi, tõukab inimesed omavahel suhtlema, aga sealt edasi tahaks ma näha, et kas jätkub jututeemat pisut kauemaks kui üheks õhtuks,» nentis ta.

Noormehe sõnul ei suudeta üldiselt kujundada inimesest arvamust lühikese aja jooksul, sest olulised on teise huvid, ellusuhtumine, maailmavaade ja muu. «Väline ilu kipub kiiresti ununema, kui mentaalsel tasandil on klapp puudu. Suhe ei saa taanduda ainult välisele veetlusele ja inimese tundmaõppimiseks on vaja aega. Kiirelt suhtesse tormates tekivad taas probleemid, kui ükskord mõistad, et inimene ei olegi selline, nagu esmapilgul tundus.»

Ragnar mainis, et on huvi pärast uurinud tutvumisportaale, kuid ei ole oma kuulutust lisanud ega teiste omadele vastanud. Ta selgitas, et interneti teel tutvumine tundub talle liiga tehislik ja meeleheitlik ning pealiskaudsed profiilikirjeldused ei tekita temas usaldust. «Pealegi ei oska inimene enamjaolt ennast adekvaatselt hinnata, eriti oma iseloomu,» tõdes ta.

Kuna enamik mehe sõpru on püsisuhtes ning väljas käies ei keskendu ta uute tutvuste otsimisele, siis peab ta võimalikuks leida endale kaaslane just sõprade sõprade hulgast parimaks mooduseks. «Siis on aega inimest pikemalt tundma õppida ning samas on oluline, et üldiselt sõpruskonna moodustavad suhteliselt sarnase mõttelaadiga inimesed. See tähendab, et lihtsam on leida endale sobiv kaaslane sõprade hulgast, kui juhututvusi otsides.»

Sõprade seltskonnast kaaslase leidmisega on mehe sõnul ka probleem. «Mis saab siis, kui suhe ei õnnestu? Millised saavad olema edasised suhted kohtudes samas sõpruskonnas? See sõltub kindlasti inimestest ja asjaoludest,» oletas ta.

Mees selgitas, et 30 on juba selline vanus, mil juhusuhteid enamasti enam ei otsita ning pigem üritatakse minna «kindla peale välja». «See tähendab, et üha enam üritatakse kindlad olla enda ja kaaslase sobivuses, kuigi loomulikult on väga erineva suhtumisega inimesi. Ikka vaadatakse ja hinnatakse, et kas inimesel, kellega suhet alustad, on potentsiaali pikaajaliseks koosolemiseks.»

Ragnari sõnul võivad juhusuhted stressi tekitada. «Võib tekkida kahetsus ja segadus edasise suhtes - millised ootused ja lootused olid sinu kaaslasel? Kui ise edasist suhet ei soovi ja kaaslane soovib, siis milline on kõige parem viis oma seisukoha selgitamiseks ilma, et üks osapooltest ennast petetuna tunneb? Samasugune probleem on vastupidise olukorraga, kui inimene endale meeldib. Kuidas aru saada teise inimese tunnetest ja arvamusest sinust pärast «esimest tutvumist»?» arutles ta.

Varasemad kogemused mõjutavad Ragnari sõnul tulevasi suhteid väga oluliselt, sest juba alateadlikult on partnerile mingid ootused. «Latt seatakse eelmiste suhete baasil kõrgele ning hiljem ei suudeta kompromissi leida, ei rahulduta vähemaga. Kõik sõltub ka sellest, millised olid varasemad suhted.»

Mees selgitas, et kui varasemas suhtes oli usalduse probleeme, siis võib see kanduda ka järgnevasse suhtesse. Kuigi sama kogemus võib Ragnari selgitusel muuta ka tugevamaks, kui tagantjärele analüüsides tunnistad oma «üle mõtlemist» ja oled edaspidi targem ja tugevam.

Mees selgitas, et kuigi öeldakse, et mehele ei loe vanus nii palju kui naisele, siis ikkagi on tunda teatud survet ühiskonnas, perekonnas ja sõpradega suhtlemisel, sest tal ei ole pikka aega olnud püsisuhet. «Emad ootavad, millal poeg elukaaslase leiaks, sõbrad - kas siis tahtmatult või tahtlikult - üritavad inimesi paari panna.»

Ta rääkis, et pidevalt peab ta vastama küsimustele ja kommentaaridele üksi olemise ja partneri leidmise kohta. «See ei tekita küll suuremat stressi, aga vahel tundub, et nendest vestlustest ei pääse enne, kui olen omale kaaslase leidnud,» nentis ta.

«Teatud juhtudel võib tunnetada ka väikest usaldamatust sõprade naiste poolt - ei usaldata oma mehi vallaliste sõprade seltskonda. Eks see kajastab inimese iseloomu ja ebakindlust. Vast jääb mulje, et vallaline sõber võib mehe «paha peale» viia.»

33-aastane Kristina sõnul ei ole üle kolmekümnesel üksikul just palju variante endale uut kaaslast leida. «Sobivas eas mehed on kas üksikud ja luuseritest joodikud, suhtes või siis alles suhtest välja saanud ning naudivad täiel rinnal vabadust. Usun, et lihtsam on leida üheöösuhet kui kaaslast pikemaks ajaks,» nentis ta.

Siiski nentis naine, et üheöösuhete koha pealt ei oska ta rohkem kaasa rääkida, kuna endal kogemused puuduvad.

Kristina rääkis, et sellises vanuses tutvutakse tema arvates tavaliselt töökoha ja töökaaslaste kaudu või siis tuttavate kaudu. «Üldiselt on siiski tutvusringkond ju püsiv, ehk siis mingil hetkel on enam-vähem kõik pereinimesed ning kui siis üks jääb üksikuks, siis ega ju sellepärast sõpru vahetama ei hakka,» selgitas ta.

«Tore on, kui sõbrad on toetavad ning suhtumine jääb samasuguseks kui oli enne. Võin rõõmuga tõdeda, et mul on selliseid sõpru!»

Ka Kristina mainis, et on täheldanud, et vahel hakatakse sellest üksikust alateadlikult eemale hoidma just vastassugupoole pärast. «Kellele ikka meeldib, kui oma kaasa käib vahel vaba ja vallalise sõbra või sõbrannaga õhtul kohvitamas või linna peal?» küsis ta.

Ta selgitas, et armukadedate või lihtsalt enesekindluseta inimeste jaoks on vallaline sõber probleem. «Samuti ei soovita üksikut teemaõhtutele - a´la lähme kallitega spaasse, ööklubisse, kinno armastusfilmi vaatama - paaridele mõeldud koosviibimistele.»

Naine selgitas, et kindlasti mängib siin rolli konkreetse paari suhte tugevus ning psühholoogiline pool - kes tunneb puudust üksinda olemisest ning kes kardab, et kaaslasel võib ka äkki tekkida tahtmine üksi kuskile minna ja midagi teha.

Üksiku inimese jaoks on Kristina sõnul tähtis leida oma sisemine rahu. «Kas üksi või kahekesi, õnnelikuks teeb ikkagi inimene ise ennast, mitte kaaslase olemasolu. Mina isiklikult olen leidnud rahu endas ning naudin üksi olemist ja sõltumatust, mis muidugi ei tähenda seda, et vahel ei trügiks hinge kurbus ning kaissu pugemise soov.»

Ta nentis, et soov kellestki hoolida, keda armastada, kellega elu ja tegemisi jagada, see on ikka alles, aga naise sõnul ei tohi sellest endale kinnisideed teha. «Isiklikult võin öelda, et mida aeg edasi, seda raskem on usaldada ning endale ligi lasta teist inimest ja seda soost hoolimata.»

Kristina selgitas, et endas tuleb leida see julgus, sest ta isegi on avastanud meeldiva üllatusena, et alguses väga ülbe ning uhkena tundunud mees osutub tegelikult väga toredaks ning humoorikaks inimeseks, kelle ülbe olek oli tegelikult lihtsalt samasugune pelgus ning teadmatus võõra ees.

«Mul on kogemus, et see õige võib su ellu tulla lihtsalt valel või halval ajal,» rääkis ta. «Vahel ei ole kaks üksikut inimest teineteist leides ühel tasandil, ehk kui üks on olnud pikalt juba vaba ja teine on alles värske vaba hing. Sel juhul tahab üks kohe ja kõike korraga - kooselu, abielu, lapsi-,  aga teine tahaks lihtsalt käsikäes vaikselt hakata ühise elu poole liikuma - kohtingud ning külaskäigud ja üksteise maailmade avastamine.»

Naine rääkis, et kuna ta ise on üksi olnud juba mitu aastat, siis vahel ikka juhtub, et inimesed, kes teda ja tema elu ei tunne, annavad mõista, et ehk oleks aeg latt kaaslase valikul madalamale lasta. «Ka mu oma hea sõbranna on mulle kord sellise märkuse teinud,» nentis ta.

«Ma isegi ei oska öelda, kas neil on õigus või mitte, aga kindlasti ei saa minust kellegi kaaslast ainult sellepärast, et mitte üksi olla. Armastan ennast selleks liiga palju. Kas latt on liiga kõrgel või mitte - see on lihtsalt maitse küsimus,» lisas ta.