RÄÄGI KAASA ⟩ Kas lastetu naine peaks tööl rohkem panustama, sest tal pole ju pärast tööd midagi muud teha?

Triin Sepp
, naine.postimees.ee toimetaja
Copy
Omavahel tülitsevad naised. Pilt on illustreeriv.
Omavahel tülitsevad naised. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Me kõik teame, kui oluline on hoida töö ning eraelu tasakaalus. See on keeruline kõigi jaoks, ent eriti kannatavad siinkohal lapsevanemad, kes soovivad korraga karjääri teha, aga ka oma laste jaoks olemas olla ning nende sirgumist näha. Ometi pole lapsed vabandus ebameeldivatest töökohustustest kõrvale hiilimiseks.

Ühismeediakanalis Reddit on väga populaarne alaleht nimega «Kas mina olen jobu» ehk ingliskeelse lühendiga AITA (ingl. Am I The Asshole), mille näol on sisuliselt tegemist nõuandefoorumiga, kus küsitakse keeruliste situatsioonide kohta nõu ja soovitakse teada, kes täpselt jobuna käitus. Mõned seal kirjeldatud situatsioonid aga võtavad tõsiselt pead vangutama.

Oma lugu jagas üks lastetu naine, kelle kolleeg palus tal võtta vastu ülemuse poolt neile ärajagamiseks määratud õhtune vahetus, et ta saaks minna oma lapse jalgpallimängu vaatama. Ent naisel oli juba samaks õhtuks plaanid olemas. Ise kirjeldab ta olukorda järgmiselt:

Üritan olukorda kirjeldada lühidalt. Ma olen abielus 36-aastane naine, kellel ei ole plaani lapsi saada. Hiljuti tekkis mul probleem ühe oma kolleegiga, kui meie ülemus saatis meile mõlemale ekirja, kus palus, et üks meist kahest võtaks enda peale õhtuse vahetuse. (Töö ise on 9-17, ent mõnikord peame tegema õhtuseid vahetusi, et suhelda kaastöölistega teistest ajatsoonidest.) Kolleeg palus, kas saaksin valve ise võtta, sest tema pojal on siis jalgpallimäng, ent ütlesin talle, et ei saa seda teha, sest mul endal on samal ajal võrkpallimäng. Ta ütles, et peaksin ikkagi ise valves olema, sest jalgpall on tema poja jaoks, minu mäng aga ainult minu enda jaoks. Ütlesin talle vägagi lugupidavalt, et minu töövälised tegevused ei ole tema omadest vähem olulised ainult seetõttu, et mul lapsi pole, lisaks peaks tema selle valve võtma, sest mina olen viimased kaks sellist vahetust ise teinud. Ta mühatas mu peale ning ma tean, et ka teised inimesed kontoris on hakanud mind sellest ajast saati taga rääkima, öeldes, kui nõme see ikkagi on, et ma sundisin teda tema poja mängust ilma jääma.

Ma usun, et on väga oluline töötavaid emasid toetada. Ma olen alati enam kui valmis võtma arvesse nende emade töögraafikuid, kellega ma koos töötan, kui see mulle just märkimisväärset ebamugavust ei tekita. Näiteks lahkuvad mitmed mu kolleegid varem töölt, et oma lastele lasteaeda järgi minna (meie firma lubab seda meelsasti) ning ka minul ei ole mitte mingeid probleeme projektitähtaegade juures sellega arvestmisega. Samuti oleksin ilmselt võtnud enda peale ka selle valve, kui mul poleks samale ajale juba midagi muud planeeritud olnud ning kui see ei tähendaks, et ma peaks tunduvalt rohkem õhtusi vahetusi tegema.

Rääkisin sellest olukorrast ka ühe oma sõbraga (kes on samuti ema) ning temagi ütles, et oleksin lihtsalt pidanud seda tegema, sest inimestel, kellel lapsi ei ole, peaks töötavate vanemate vastu rohkem empaatiat olema ning ma lihtsalt ei mõista, kui raske nende elu tegelikult on. Ütlesin tallegi lugupidavalt, et ma mõistan, et töötavatel emadel on tunduvalt stressirohkem elu kui minul, see on ka üks põhjuseid, miks ma otsustasin lastevaba elu kasuks. Lisaks ütlesin talle, et võin töötavaid emasid austada ning nende suhtes empaatiat tunda, samal ajal ka omaenda aega ning valikuid väärtustades. Temagi lihtsalt mühatas mu peale ning ütles, et ma lihtsalt ei mõista.

Kas mina olen selles olukorras jobu?

Tänaseks on postitusel 17 000 meeldimist ning üle 2000 kommentaari. Valdav enamik kommenteerijatest võtavad postitaja poole ning kinnitavad talle, et tema ei ole jobu ega milleski süüdi. Teised toovad välja, et kuna ta juba on kaks õhtust vahetust järjest võtnud, siis poleks ülemus pidanud seda tema käest küsimagi ning selline kohustus peaks lihtsalt toimima rotatsioonis.

Kolmas kommenteerija tõi välja huvitava punkti. «Sina ei ole jobu. Mulle meeldib, kui inimesed ütlevad «Aga sul ju ei ole peret!» justkui lastevaba inimene oleks sündinud kuskil laboris või koorunud munast,» kirjutab ta. «Lapsevanemaks olemine ei vabasta sind automaatselt asjadest, mida sa eelistaksid mitte teha.»

Neljandad aga ütlesid, et naine oleks lihtsalt võinud öelda, et tal on juba eelnevad kohustused ning mitte täpsustama, mis need on. «Sinu eraelu kuulub ainult sulle ning sa ei pea sellistes olukordades isegi täpsustama, mis sul ees seisab,» selgitas üks kommenteerija. «Väga selgelt oli tema kord see vahetus võtta ning temast oli väga jobu üritada oma emarolliga sind manipuleerida.»

Mida arvad sina? Kas postitaja käitus selles olukorras ebaviisakalt või oli pigem tema kolleeg see, kelle käitumist peaks pahaks panema? Ehk oled ka sina töökohal kogenud, et lastevabad naised peavad rohkem oma vaba aega ohverdama, sest «neil ju pole peale tööd kohustusi»? Postita oma arvamus kommentaaridesse või saada meile ekiri!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles