Astrid Johanna Grents on poksitreener ja mitmekordne meister. «Leidsin tee poksini juba seitse aastat tagasi. Otsisin endale sobivat trenni. Ühel hetkel nägin internetis baaskursuse reklaami, läksin spordisaali kohale ja sealt see kõik alguse sai,» kirjeldas noor sportlane.
Grents avaldas, millised eeldused võiksid olla inimesel, kes soovib selle spordialaga tõsisemalt tegeleda. «Üks eeldus kindlasti ja see on tahe! Sa pead ise väga tahtma selle alaga tegeleda. Tule trenni kohale ja katseta, kuidas see ala sulle tundub, muud eeldust polegi. Mingit kindlat füüsilist vormi keegi algajalt ei oota,» sõnas ta.
«Poksitrennis õpime eelkõige tehnikat. Praktiseerime erinevaid võtteid poksikoti peal ja teeme trenni ka paarilisega - kõik toimub muidugi ohutus võtmes. Laias laastus õpime nii kaitse- kui ka ründetehnikat ning parandame oma füüsilist vormi,» rääkis ta.
Grents lisas, kellele see ala kõige paremini sobib. «Kõik, kes soovivad, tulge kohale. Me ei pane kätt ette mitte kellelegi. Trennikaaslased on meil tõeliselt toredad, mina olen sellest seltskonnast endale leidnud väga head sõbrad. Keskkond, kus me treenime, on samuti väga hea,» sõnas treener.
«Suuremaid muskleid te nädalase trenniga ei saa, selleks läheb pikem periood. Sinikaid kohtab sama palju, kus iganes spordialade juures. Mina ei ütleks, et poks teistest aladest oluliselt ohtlikum oleks. See on ohutum kui jalgpall. Tuleb trenni ise kohale tulla ja veenduda, et see pole brutaalne ala. Poksi harrastaja käib trennis keskmiselt kolm korda nädalas, nii tekib kindlasti parem progress,» täpsustas Grents.