Franz Malmsten ehitab matkabussi ja tikib särkidele filmide tsitaate: looming laeb mu akusid!

Franz Malmsten Foto: Robert Lang

Oskar Lutsu 135. sünniaastapäevaks valmis kirjaniku samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm «Soo». See on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga lahvatas revolutsioon. Filmi üks peategelasi, noort kunstnikku kehastav Franz Malmsten rääkis raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast» oma elust, õpingutest, eeskujudest ning põnevatest ettevõtmistest. Kuula ja loe järele! Saadet vedas Karl Gustav Adamsoo.

Franz Malmsten avaldas, et tema tänavune aasta on alanud hästi ning kaunites toonides. «Võib öelda küll, et kõik on hetkel üpriski tore! Just paar päeva tagasi meenutasin, et eelmine aastavahetus möödus mul haiguse lainel. Jäin nimelt üle-eelmise aasta viimasel päeval koroonasse ja aastavahetus möödus maakodus. Ravisime end ja olime isolatsioonis. Aasta algus läks seetõttu rahulikult, vaikselt ja taastudes. Alles veebruari alguses sain terveks. Need tagasihoidlikud kuud dikteerisid terve aasta. Võtsin küll osa Ironman võistluselt ja Rockooper Johnny suvelavastusest...kuid 2021. aasta kulges laias laastus siiski rahulikus tempos,» meenutas näitleja.

«Selle aasta algus on olnud aga märkimisväärselt erinev. Tempo on korralik ja ma olen sellega rahul. Olen jõudnud oma tegemistega nii teatrisse kui kinno, olen kohtunud paljude inimestega. Ehk kõik sellised kogemused, mida eelmisel aastal polnud,» sõnas mees.

Kuigi Malmsten on avalikkusele tuntud tänu näitlejatööle, õpib ta siiski täna Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis lavastajaks. «Alustasin näitleja õpinguid Vanalinna Hariduskolleegiumis. Kolme aasta vältel võtsin igapäevaselt osa teatriõppest ja see kulmineerus meie ühise lõpulavastusega. Gümnaasiumi lõppedes ma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli katsetele ei läinudki, tahtsin hoopis Inglismaal filminäitlemist õppida. Just Inglismaal olles sain aru, et filmimaailm paelub mind väga, sealhulgas ka lavastamine. Kui pidime näiteks lühietüüde lavastama, siis lõi see minus sellise energia särama! Just seetõttu asusin Eestisse tagasi tulles BFM'i ridadesse,» rääkis ta.

«Alguses oli keeruline koolielu ja tööprojekte paralleelselt teha. Eriti veel esimesel aastal. Kui ülikooli läksin, siis mul olid pooleli ka kahe filmi võtted, olen nii tohutult tänulik, et ülikooli pere mulle vastu tuli. Esmaspäevast kolmapäevani olin koolis ja neljapäevast pühapäevani tegin tööd etendustel ja võtetel. Head klassikaaslased salvestasid mulle loenguid, sest Zoom'i keskkonda tol ajal kasutusel ei olnud. Oli päris keeruline aeg, kuid ma sain lõpuks hakkama,» sõnas Malmsten.

Näitleja tegi juttu ka filmist «Soo», mille pidulik esilinastus toimub 14. veebruaril ja üle Eesti jõuab see kinodesse vahetult enne vabariigi aastapäeva. «Mind paelub selle filmi lugu mitmel põhjusel. Esiteks Eestimaa loodus - see, kuidas soo mõjutab inimesi. Kuigi lugu on kirjutatud sada aastat tagasi, on see väga tänapäevane. Inimene on selle saja aasta jooksul vähe muutunud ja probleemid on väga sarnased, mis meil. See on kindlasti armastuslugu. Räägib inimeste vahelistest suhetest. Sellest, kuidas sa tahad armastada ja saada armastatud...ja mis võitlused selle kõige nimel toimuvad,» selgitas ta.

«Mina kehastan seal Toomas Haavat, noormeest, kes tuleb Prantsusmaalt. Käimas on esimene maailmasõda. Ta tuleb venna sootallu, kus mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga, kes ahistab kohalikku tütarlast. Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning Toomas avastab end äkki keset armukolmnurka, seda enese teadmata. See on võitlus armastuse eest, mille panuseks on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu,» rääkis Malmsten.

Näitleja tegi juttu ka oma gümnaasiumi aegsest elust ning huvitavatest seikadest, mis muutsid tema kui õpilase elu. «Tuleb tunnistada, et ma polnud koolis kõige teravam pliiats. Nautisin seltskonnas olemist ja inimestega suhtlemist, õppimine oli täiesti teisejärguline. Seitsmendas klassis käis aga konkreetne klõps ja seda väga selgetel kapitalistlikel põhjustel,» rääkis ta.

«Pidime toona kevadel Pariisi minema ja ma tahtsin endale selga toredat halli mantlit, olin seda väga pikalt soovinud. Küsisin isa käest selle jaoks raha ja ta teatas vastu, et on mures mu hinnete pärast. Pidin tõestama, et kui olen võimeline koolis nädala jooksul vaid tublisid hindeid saama, siis on ta valmis selle mantli peale mõtlema. Võtsin kätte ja hakkasin rohkem õppima! Saingi hinded paremaks ja sain ka mantli - tagantjärgi vaadates täiesti jabur lugu. Kuid sealt edasi hakkas midagi juhtuma ja see kõik hakkas mind erinevates asjades edasi viima. Teisisõnu, tekkis saavutamise himu. Sa teed, näed vaeva ja selle eest tuleb auhind...see on nii mõnus tunne,» sõnas Malmsten.

Mees märkis, et elus annavad talle palju motivatsiooni eeskujud. «Mulle on alati eeskujud olulised olnud! Olen sellises maailmas ülesse kasvanud. Mulle meeldib vaadata oma eeskujude saavutusi ja uurida, kuidas nad on jõudnud oma eesmärkideni. Kõige esimene eeskuju oli Johnny Depp, hiljem on juurde tulnud palju teisigi. Nüüd on aga kõige suuremad eeskujud inimesed minu ümber: minu sõbrad, vanemad ja paljud sugulased,» rääkis mees.

«Olen viimasel ajal avastanud, et inspireerivaks eeskujuks on saanud ka inimeste iseloomuomadused. Mõni inimene on lihtsalt nii kihvt, et ta lausa tõmbab teisi enda poole. Selliste inimestega on hea koos olla. Nad suudavad olla olemas sõpradele, perele, oma kõige lähedamastele...ja mis kõige tähtsam, ka iseendale. Nad ei kao ära. Just nemad on mu suurimad eeskujud,» märkis näitleja. 

Lisaks toredatele lähedastele inspireerivad Malmstenit ka asjad, mida ta saab ise oma kätega luua. «Ma pean laadima oma akusid. Sellise kunstnikuna, kus sa tulemust kohe või väga tihti ei näe...on vaja tegelda ka sellise alaga, kus sa näed kohe arengut ja kasvu. Seega, naudin kui saan midagi oma kätega luua. Olgu selleks siis ehitamine, kudumine, tikkimine, mida iganes. Mulle meeldib näiteks tikkida särkidele filmide tsitaate. Ülikoolis on hetkel sess käsil ja mul on piisavalt vaba aega, et iseendaga olla. Lõpetan filmi, kirjutan uut tsenaariumit, kuid päevasel ajal ehitan matkabussi. See on tõeliselt hea akude laadimise võimalus,» sõnas Franz Malmsten.

Huvikorral saad kuulata täispikka intervjuud SIIN.