Tänavu aidatakse raamatusõpradel mõista, et raamatukogude roll ei ole vaid ühes kindlas ruumis lugemismaterjali laenutamine. Need armsaks saanud paigad on muutumas kogukonna- ja kultuurikeskusteks. Raamatukogud ei tegutse enam vaid oma traditsioonilistes ruumides, lugejateni jõutakse ka linnatänavatel ja rannas, raamatukogubussides ja -rongides, festivalidel ning muudel põnevatel üritustel. Lisaks sellele otsitakse järjest enam võimalusi, et oma külalisi üllatada ka erinevate digitaallahendustega.
Liina Valdre rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, mil moel olid lausa 800 raamatukogu nõus teema-aasta projektiga kaasa tulema. «Üks asi on kindel - meie raamatukogud on sellist aastat kaua oodanud! Teema-aastaid on olnud väga erinevaid, kuid mitte ühtegi veel raamatukogudele. Kui see võimalus nüüd avanes, siis raamatukogude esindajad haarasid ettevõtmisest kohe kinni,» sõnas Valdre.
Paljud raamatukogud on ka varasematel aastatel teemaüritusi ning põnevaid ettevõtmisi korraldanud, kuid tänavu pakutakse mängulisi ideid ja tegevusi juba oluliselt suuremale publikule. «Kui inimestele öelda sõna raamatukogu, siis paljudele seostub eeskätt Rahvaraamatukogu - ja neid on meid üle Eesti tervelt üle 500! Kuid on olemas ka kooliraamatukogud ja neist paljudel on oma põnevad eripärad. Lisaks laenutamisele saab raamatukogudes teha täna ka palju muud, need paigad on muutumas kohalikeks kogukonnakeskusteks,» märkis projektijuht.
«Raamatukogudesse saab tulla arutama maailma asju, seal võib õppida keeli, õmbluskunsti või mängida sõprade seltsis lauamänge. Osades raamatukogudes laenutakse välja isegi muusikariistu! Need asutused aitavad oma piirkonna elanikel ka riigisüsteemidega suhelda. Personal on välja koolitatud selleks, et vajadusel aidata külalisi näiteks infoühiskonna küsimustes,» mainis Valdre.