Maire Aunaste rääkis raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast», kuidas ta suhtub uusaastalubadustesse. «Päris ausalt - selliseid lollusi ei tee ma mitte kunagi! Tean, et iga lubadus, mida antakse jõuga, läheb murdmisele. See kehtib vähemasti minu puhul. Ja pealegi, miks ma üldse peaksin iseennast petma ja teisi samal ajal ka,» muigas armastatud teleajakirjanik.
«Hetkel on mul 68-aastaselt vaid üks eesmärk, tahan rahulikult vanaduses ronida mäetipu poole. Televiisor on minu kõige suurem sõber ja sealt panen ikka tarkuseteri kõrva taha. Kuulsin ühte huvitavat mõtet: alles siis kui sa oled kaotanud kõik, saad sa aru, kes sa tegelikult oled. Mulle tundub, et see on päris sügavamõtteline ütlemine,» sõnas ta.
Aunaste lisas, et kui inimesel läheb elus kõik hästi, siis tal on keeruline vaadata oma tõelisse olemusse. «Kui sa oled elus täielikult kindlustatud: sul on sõbrad, lähedased, kallimad, lapsed, lapselapsed, ilus kodu ja hea töö...sul on pidevalt tegemisi, seikluseid ja reise....siis sa ei saa kunagi teada, kes sa tegelikult oled. Sa lihtsalt naudid elu, sest sulle on selline võimalus antud. Kui sul on aga kõik need võimalused nullilähedased, siis hakkad paratamatult mõtlema, millised on su valikud: kas minna paremale või vasakule. Seisma ju jääda ei saa, sest peab otsima süüa, elamist ja teinekord ka uusi sõpru,» mõtiskles ta.
«Mul on olnud seiklusrohke aasta...kuid hea on see, et jäin ellu. Mina valisin õige tee. Oleksin võinud hommikust õhtuni nutta ja avastada end lõpuks sõpradega tühja taaraautomaadi tagant. Sain aga pensioni ja kirjutasin kuus paarisaja euro eest ajakirjadele. Lootsin, et uus aasta toob mulle midagi paremat. Tean, et kui sa oled sügavas augus, siis sa pead hakkama sealt lõpuks välja ronima,» sõnas Aunaste.
Aunaste rääkis ka oma nooruspõlvest ja tegi juttu, millist nõu annaks ta enda noorele minale. «18-aastasena olin endast väga nõrgal ja halval arvamusel. Mu enesehinnang oli kohutavalt madal. Võtsin väga tõsiselt seda, mida teised minust mõtlevad. Arvan, et olen ka meeste osas teinud halbu valikuid - leidsin, et hea kui ma lihtsalt kellegi enda kõrvale leian. Iga tüdruk peaks tegema sellise valiku, et ta ei peaks paarikümne aasta pärast oma otsuseid kahetsema. Et ei peaks end leidma ikka ja jälle suurte küsimuste ees: miks ma olen üksi või miks ma lähen lahku. Minu soovitus: tõsta latt nii kõrgele, et sa ei peaks ise sealt ühel hetkel alt läbi jooksma,» sõnas ta.
Armastatud teleajakirjanik märkis, et on suur televisiooni austaja ja seda sõna otseses mõttes. «Võibolla see tundub imelik, kuid ma ei raatsi magama minna enne kella kolme öösel. Vaatan õhtuti kuni kuus filmi järjest! Kui ma elaksin Skandinaaviamaades, siis vaataksin neid filme ilmselt rohkemgi. Kuid meil Eesti kanalitel pole nii palju vaadata...ja mul pole ka Netflixi. Seetõttu vaatan palju venekeelseid filme. Mulle meeldib jälgida, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja millest nad räägivad. Igas filmis on alati midagi, millele saab kaasa elada. Naudin alati filmi arengut ja meeldib vaadata, kuidas see on tehtud,» rääkis ta.