Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Rokilaps Heimar Lenk: muusika on mulle elus väga suureks toeks olnud

Copy
Heimar Lenk
Heimar Lenk Foto: Postimees Paul Poderat

Raadio Elmar saates «Ikigai» käis külas ajakirjanik ja poliitik Heimar Aleksander Lenk. Mees rääkis oma lemmikutest muusikamaailmas. Kes on tema hinnangul rock'n'rolli isa ja kuningas? Mil moel saavad kaunid helid võime sulle igapäevatöös toeks olla? Kuula ja loe järele! Saatejuht oli Henri Laumets.

Heimar Lenk tunnistas raadio Elmar eetris, et lisaks poliitika- ja meediategemistele on talle ka muusikaga seonduv alati südamelähedane olnud. «Olen olnud Nõmme kultuurimajas isegi laulja! See oli küll aastaid tagasi, kooliajal. Tegime kahte ansamblit. Ühe nimi oli The School's Brothers, teine kollektiiv oli Amigos. Viimane on neist isegi sees Vello Salumetsa «Rock-rapsoodias»,» sõnas ta.

«Hetkel ma ennast küll lauljaks nimetada ei saa. Kuid ümisen headele lugudele alati kaasa. Kui autoga pikemaid sõite teen, siis kuulan alati enda poolt kokku pandud muusikavalikut. Mis seal salata, minu elus on tähtsal kohal USA rock'n'roll'i lauljad Bill Haley ja Elvis Presley. Olen nimetanud end ise kuldsete kuuekümnendate rokilapseks. See oli selline aeg, mil päeval käisid koolis ja õhtul olid kaaslaseks heliplaadid ning raadiojaamad. Meil oli Metsa tänaval üks tore kamp, kokku oli meid ligikaudu viisteist noort - kuulasime alatihti koos,» lisas ta.

Lenk märkis, et muusika on teda kogu aeg elus saatnud. «Pole küll ise muusik, kuid olen sellesse maailma süvenenud ja põhjalikult ka uurinud. Pean ütlema, et kogu see valdkond on mulle elus ka väga suureks toeks olnud. Kõik ju suhteliselt loogiline - kui sa kuuled oma lemmiklugu, siis see lihtsalt tõstab tuju ja on sinuga koos,» rääkis ta.

«Minu muusikaarmastus sai alguse juba lapsepõlvekodust, mis asus Nõmmel. Meie perekond oli väga sõbralik. Ema kuulas alatihti saksa šlaagreid, isa kuulas teistlaadi estraadimuusikat. Lisaks sellele oli tol ajal meie ümber palju nõukogudeaegset helimaterjali. Mu isa ehitas erinevaid võimendajaid ja raadiovastuvõtjaid...plaadid mängisid kogu aeg! Suur murrang toimus siis kui turule ilmusid magnetofonid. Siis sai ise endale muusikavalikut koostada ja seda kõike lihtsalt salvestada. Maailm oli juba toona raadiojaamu täis ja kõik tuli üsna hea kvaliteediga,» märkis Lenk.

Mees lisas, et tänapäeva noortele on muusika väga hõlpsalt kättesaadav, kuid see kaotab omal moel teatavat põnevust. «Minu hinnangul on nii, et kõik, mis tuleb lihtsalt sinuni, pole enam nii magus. Aastakümneid tagasi tuli kõike ise otsida ja hea muusika nimel pidi palju vaeva näha - muusikat tuli nii plaatidelt kui raadiojaamadest. Nii me siis kõike salvestasime,» mainis ta.

«Huvitav näide on ka see, et isegi Eesti Raadiosse tuli välismaa muusika just sellisel moel sisse. Öösel Valter Ojakäär salvestas, hommikuks kirjutas ta noodi üles, Heldur Karmo tegi järgmise päeva õhtuks sõnad ning Heli Lääts laulis selle kaks päeva hiljem stuudios sisse. Otse ju noote välismaalt keegi kätte ei saanud, interneti tol ajal samuti polnud. Kusjuures Eestis oli konkurents kaunis suur. Lääts pidi kiiresti laulu sisse laulma, sest äkki ülehomme võis tulla estraadilaulja Leelo Karp,» naeris ta.

Juttu oli mõistagi ka mehe kõige magusamast valdkonnast, poliitikast. Lenk tõi välja, mis on eduka poliitiku edu saladus. «Sa pead olema lihtne ja aus. Mis seal salata, ausust on täna sellel maastikul väga vähe. Kuid inimesed tunnevad aususe ja siiruse kohe ära...see torkab silma ja publik hakkab kuulama sind. Veel oluline, sa pead elama inimestega ühte elu. Kui sa neid asju ei tee, ega siis midagi suurt välja ei tule,» mainis Heimar Lenk raadio Elmar saates «Ikigai».

Saates oli juttu põnevatest seikadest, mis puudutasid saatekülalise nii töö- kui ka eraelu. Saatekülaline rääkis armastusest, oma hobidest ning põnevatest elulistest tähelepanekutest. Kuula ja loe järele SIIT

Tagasi üles