See maailmas üha enam leviv ebatavaline haigus puudutab otseselt ka eestlaseid

Külm ja lumine talv Foto: Shutterstock

Üle maailma hakkas sagedamini levima ebatavaline haigus – külmaallergia. Moskva allergoloogia ja immunoloogia keskuse spetsialist Natalja Maltseva rääkis selliste juhtumite arvu äkilisest kasvust. 

Maltseva sõnul kannatavad isegi Aafrikas inimesed külma poolt põhjustatud nõgesetõve ja ja erineva suurusega villidega nahalööbe all. Külmaallergia korral tegeleb inimene organismi reaktsiooniga madalale temperatuurile või külmale esemele, millega oli kokkupuude. See võib esineda mitte ainult talvel vaid ka suvel. Haruldasemad allergia ilmingud on dermatiit või nohu.

Harvadel juhtudel on see õigustatud geneetilise eelsoodumusega ja mõnikord soodustavad ning põhjustavad seda minevikuhaigused, näiteks süüfilis, mononukleoos või maksapatoloogiad. Allergiahoo võib esile kutsuda mitte ainult järsk temperatuurimuutus väljas, vaid ka külmas basseinis ujumine või lihtsalt kontrastdušš.

Mõnel juhul on allergiline reaktsioon külmale väga ohtlik. Korduva jahtumise korral võib keha tundlikkuse järsu suurenemise tõttu tekkida anafülaksia. See väljendub terava valu, tugeva turse ja vererõhu järsu langusena. Anafülaksia korral surmaoht isegi kuni 10-20 protsenti.