Ray lisas, et on lapsest saati olnud musikaalne tüdruk. Siiski on mõned inimesed, kes andsid tublisti hoogu tema artistiks saamise teekonnal. «Üks sellistest olulistest inimestest on kindlasti Peeter Änilane. Ta on Lõuna-Eestist pärit puhkpillimuusika eestvedaja. Ta oli ühtlasi ka Põlva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja mul mul oli au olla tema õpilane - õppisin seal koolis kaksteist klassi. Tema tutvustas mulle olulisemaid levimuusika artiste ja bände, muuhulgas viis kokku mind ka näiteks The Beatles muusikaga. See pani mu tulukese põlema! Teised minu olulised isikud on samuti Põlvast pärit. Nendeks siis laulu- ja üldainete õpetaja Margot Suur ja orkestri juht Riivo Jõgi. Nad õpetasid mind laulma ja klaverit mängima. Margot ja Riivo ei olnud lihtsalt õpetajad, minu jaoks olid nad mentorid. Need kolm isikut on mulle palju usku ja võimalusi andnud,» sõnas noor lauljatar.
«Väikese tüdrukuna olid mul täiesti tavalised iidolid - Vanilla Ninja, Nexus, The Pussycat Dolls ja teised analoogsed bändid. Muusikamaitse oli väga erinev võrreldes sellega, mis hiljem muusikatundides hakkas juhtuma. Õpetaja Peeter Änilane näitas mulle ka teistlaadi muusikat ja andis tee kätte. Käis mingis mõttes klikk ja hakkasin kuulama artiste, kellest mul eelnevalt palju aimdust polnud. Laulsin kaasa ja jäin selle loomingu lummusesse,» sõnas ta.
Ray tõi välja, kuidas on välja kujunenud tema lavaline pilt ja imago. «Artistina püüan järgida seda, et oleksin üks tore versioon iseendast. Kedagi teist ma järgi teha ei soovi. Üks on aga kindel, mind on väga palju inspireerinud 60-ndate ja 70-ndate muusika. Kõik selle juures on paeluv, kogu stiil tervikuna. Ometigi kedagi kopeerida ma ei taha, naudin lihtsalt atmosfääri ja muusikat ennast. Seega tahaks arvata, et ma ei kujunda ennast artistina teadlikult, vaid olengi päris mina,» lisas ta.