Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Hirm olla ebanormaalne pärsib seksuaalset naudingut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

On mõistetav, kui soovid olla normaalne. Mida see üldse tähendab ja kuidas võib selline soov mõjutada seksuaalkogemusi?

Seksuaalterapeut Marty Klein rääkis portaalis Your Tango, et kõige sagedamini küsitakse talt, «Kas ma olen normaalne?». Inimestel on lausa kinnisideeks see, kas nende fantaasiad, eelistused, reaktsioon, seksuaalelu sagedus, saladused, probleemid ja kehad on normaalsed või mitte. Hirm olla ebanormaalne segab aga naudingut ja intiimsust.

Sageli tuntakse muret, et kas see on normaalne, kui orgasmini jõudmine võtab väga kaua aega. Mehed muretsevad, et kui kaua peaks erektsioon kestma. Tihti tahetakse teada, kui sageli teised eakaaslased armatsevad ning küsitakse ka seda, kas oraalseksi eelistamine vahekorrale on veider.

Inimesed unustavad, et «normaalsel» võib olla erinevaid tähendusi: mis on statistiline keskmine; mis on ühise arvamuse järgi tüüpiline; mida nõuab võimuorgan; mida peetakse moraalseks ja nii edasi. Arusaamine normaalsest seksuaalsusest on muutunud juba meie eluajal – näiteks on muutunud arusaam homoseksuaalsusest, kliitorist ja seksist kui «naise kohusest». Kuna «normaalne» võib tähendada nii erinevaid asju, on see pelgalt meelevaldne sotsiaalne mõiste.

Meie mure seksuaalsuse pärast saab alguse juba lapsepõlves. Kõik lapsed on seksuaalsed olendid: ka lastel on seksuaalseid tundeid ja uudishimu. Erinevad märgid õpetavad aga, et seks on paha. Näiteks keelatakse puudutada oma intiimset piirkonda, vihjatakse, et seksuaalse kontakti soovimine on väär ning seksuaalsed mõtted on haiglased.

Enamasti lastele ei selgitata, mida miski tähendab ning nad tunnetavad vaid ähmaselt, et tegemist on millegi ebanormaalsega. Need märgid ja hirmud süvenevad teismeeas ning ka täiskasvanuna, jälitades paljusid elu lõpuni.

Kui meil ei ole juhte, eeskujusid, tuge ja piisavalt infot, ei saagi ju teada, mis on «normaalne». See häirib meid, sest kõik soovivad jääda normaalsuse piiridesse. Täiskasvanute seksuaalsuhetes võib see pidev kahtlus olla väga tugev negatiivne sund.

Kuidas mõjutab ärevus normaalsuse pärast meid voodis?

Esiteks hoiame end vahekorra ajal tagasi. Selle asemel et lasta erootilisel energial end juhtida, laseme hirmu loogikal energiat segada. Kas see liigutus näeb kohmakas välja? Kas mu himu võib hirmutada või vastikust tekitada? Kas ma ei tohiks seda tahta?

Naised võivad endaga väga kriitilised olla, sest neil ei ole lihtne orgasmi saada. Võib-olla vajab ta suuremat stimulatsiooni, kuid ei julge sellest rääkida, arvates, et teised naised seda ei vaja?

Hirm ebanormaalsuse ees takistab kehal end loomulikult väljendada, sest on pidev mure, et partner mõistab seda hukka. Kui kehal ei lasta alluda lõhnadele, hingamisele, helidele ja loomulikele liigutustele, pärsib see naudingut ja orgasmi ei tule.

Teine hirmu tulem on see, et me ei ole vahekorra ajal päris kohal, vaid jälgime partneri reaktsiooni. Toimub pidev esitluse hindamine ning me väärtustame seda, kuidas seks oli, mitte seda, mis tundeid see meis tekitas. Rutiinne (ja seega ka igav) seks tundub ohutu.

Ainus viis sellest ärevusest lahti saada, on mõista, et «normaalsus» ei ole oluline. Kontrolli oma elu: otsusta, et sul on õigus hinnata oma seksuaalsust omaenese kriteeriumide järgi.

Hinda ausalt ja vastutustundlikult oma seksuaalseid väärtusi. Usalda oma kogemusi ning seda, mis tundub sulle hea nii emotsionaalselt kui füüsiliselt. Aruta oma väärtusi partneriga ning ära juhindu teiste arusaamadest.

Tunnista oma seksuaalseid eesmärke. Sinna alla võivad kuuluda eneseväljendus, intiimsus, jagamine või andmine, nauding, keha nautimine ja võimu tundmine. Kui tead oma seksuaalseid eesmärke, võid nende nimel tegutseda, kui need vastavad sinu väärtustele.

Ära vaiki, sest kui me jagame oma tõelisi seksuaalseid kogemusi, tundmusi ja ei varja neid, siis saame sellest ise jõudu juurde ning anname julgust ka teistele. Isolatsioon toidab hirmu ebanormaalsuse ees.

Paljudele täiskasvanutele tundub, et kinnistunud arusaamad «normaalsusest» on psühholoogiliselt mugavad. See on väga kurb, sest ilu ja seksuaalsus ei ole kunagi väärad vaid suureks osaks sinust. See ei saa olla väär, kui seks on aus, vastutustundlik, mõlemad on sellega nõus ning see on seadusega lubatud. Enda seksuaalsuse usaldamine tasub ära.
 

Tagasi üles