/nginx/o/2021/12/03/14239133t1h734b.jpg)
Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkisime seekord noorte vaimse tervise küsimustest. Eelkõige sellest, miks me peaksime lapsi päriselt ja südamega kuulama. Ja mis peamine, kuidas neid aidata ja toetada? Huvitavaid nõuandeid jagas raamatu «Minu lapse hingeelu» autor Lilian Promet.
«Hetkel on laste ja noorte vaimse tervise olukord päris keeruline ja spetsialistid saavad sellest täna juba väga hästi aru. Seda ei näita mitte ainult numbrid, vaid ka lapsevanemate ning õpetajate igapäevane tagasiside. Kõigele lisaks, võtame arvesse ka laste endi mõtteid,» sõnas Lilian Promet raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».
Promet märkis, et selleks, et lapsi aidata, on äärmiselt oluline nendega õige kontakt saada. «Ainult nii saame neid ka päriselt kuulata. Lapsed vajavad kõige enam märkamist. Neile on vaja teadmist jagada, et oled sa kurb või rõõmus - kõik tunded on olulised. Ka silmside loomine on neile väga tähtis. Peame lihtsalt teadma, et lapsed tegelikult väga otsivad ja vajavad kontakti täiskasvanutega. Neil on vaja kedagi, kellega oma tõelisi tundeid ja mõtteid jagada,» avaldas ta.
«On oluline, et märkame ja kuulame lapsi ning oleksime täiskasvanutena päriselt nende jaoks kohal. Arusaadav, et meil on väga palju erinevaid igapäevaseid tegevusi ning sealhulgas ka nutiseadmed võtavad meie kõigi tähelepanu. Kuid seetõttu on järjest tähtsam see, et võtame aja ja oleksime nende jaoks kohal - eriti neil hetkedel, kui laps midagi jagada soovib. Uskuge mind, aegajalt sealt võib tulla väga palju sügavaid teemasid ja küsimusi,» sõnas ta.
Promet avaldas, et just meie aja ja tähelepanu puuduse tõttu on lapsed täna keerulises olukorras. Kuidas neid siis aidata ja kuulata? «Minu hinnangul on väga hea lapsele läheneda läbi mängulise viisi. On mõistlik luua hästi hoitud ja turvaline ruum. Mõnikord ei tule tal sõnad kohe välja, sellisel juhul toeta teda. Võibolla sa mingitel hetkedel pole valmis tema sügavateks küsimusteks, kuid sa oled loonud temaga turvalise kontakti,» lisas ta.
«Kui laps küsib midagi või soovib arutleda teatud teemal, siis on hea peegeldada talle omi tundeid vastu ning küsida, mida tema selles kõiges näeb. Laps ei pruugi kohe avaneda, kuid kui sa lood silmsideme ning füüsilise kontakti - siis ta tunneb end juba märkimisväärselt turvalisemalt ning hoitumalt. Sellelt baasilt on ka sõnad kergemini tulema,» andis spetsialist nõu.
Kuula täispikka intervjuud SIIN.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)