Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ahistamissüüdistuse järel kohtusse pöördunud laskesuusatreener Karel Viigipuu: mina seisan oma puhta nime eest lõpuni

Laskesuusatreener Karel Viigipuu. FOTO: Jarek Jõepera / Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon

Mõne päeva eest kirjutasime, kuidas laskesuusatreener Karel Viigipuu kaebas seksuaalsest ahistamisest teatanud noore laskesuusataja Miia Heleene Utsali laimu eest kohtusse. Treener seisab enda sõnul silmitsi oma elu kõige suurema valega ning jagab nüüd avalikkusega oma versiooni juhtunust. 

«Keskmiselt annan 4–7 trenni päevas ja hinnanguliselt on minu treeningule sattunud ligi 300 õpilast. Olen juhendanud üle viie aasta triatloni noorte rahvuskoondist ning hetkel on minu vastutada laskesuusatamise noortekoondise käekäik. Ma ei pea ennast algajaks. Õpilastel, lapsevanematel ja kolleegidel pole olnud isegi õhkõrna pretensiooni ebasobiva kohtlemise osas. Kuni poolteist aastat tagasi esitas üks õpilane minu kohta väga alandava vale,» räägib Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanud laskesuusatreener Karel Viigipuu.

Viigipuu nägemus olukorrast, mis päädis ahistamissüüdistusega

«Kuna õpilane soovis relvaseaduse vastu astuda, pidin ma seda takistama, sest mina vastutan relvade eest, mida kasutame laskesuusatamises. Toimus sõnelus, mille tagajärjel karjus õpilane mulle: «Õpi treeneriks!» Pärast seda ta enam treeningutel ei osalenud,» kirjeldab treener 2020. aasta juhtumit.

«Tean, et mainekahju ei olegi võimalik eurodesse panna, sest see on hoomamatu.»

Viigipuu sõnul rääkis ta mõni aeg pärast vahejuhtumit õpilasega ka telefonis ning selgitas talle, et keskkooliharidus on tähtis ja et ta pingutaks viimase klassi siiski ära. Treeneri sõnul andis ta õpilasele teada, et temalt ei nõuta tipptulemust, vaid et ta käituks sportlasele kohaselt. Selle peale olevat Utsal öelnud, et tema enam Viigipuuga ei treeni. 

«Ta ütles vastu, et minuga ta enam ei treeni. Seejärel teatasin, et sellisel juhul teen koolile ettepaneku väljasuunamiseks, sest kaks õpilast ootasid ukse taga ning nad soovisid kogu südamest treenida siin koolis. Nad ei tahtnud jonnida, vaid treenida. Telefonikõnes jäi viimane sõna siiski temale: «Seda me veel vaatame, kes siit koolist välja lendab.» Mul ei olnud toona õrna aimugi, mida ta sellega mõtles,» sõnab Viigipuu. 

Treeneri sõnul kutsuti peale kõnet kokku koosolek, kus osalesid kooli juhataja, klubi treener, õpilane ja tema. Viigipuu rääkis, et koosolekul pakuti Utsalile varianti kool ära lõpetada, kuid sellest ta esialgu keeldus, sest oleks pidanud endiselt kuuluma Viigipuu treeninggruppi, nii nagu kooli põhikirjas on sätestatud.

««Me kasvatame siin koolis tulevasi tippsportlasi ja see koht ei ole järelikult sinule,» ütlesin ma. Seejärel tegin ettepaneku õpilase väljasuunamiseks, millele õpilane reageeris räige valega minu vastu, väites, et mina olevat talle pannud käe jala peale ühisel autosõidul aastal 2018 sügisel,» kirjeldab laskesuusatreener koosolekul juhtunut ja jätkab: «Ta väitis, et sai suure šoki ja ei mäleta sellest rohkem midagi. Kolme päeva pärast kutsusin uuesti asjaosalised kokku ning õpilasele oli tulnud selle ajaga küllaltki detailne, kuid trafaretne kahe aasta tagune lugu «meelde». Saite õigesti aru – vale avaldamine ei olnud ainult kooli juhile, vaid ka väljaspool kooli töötavale treenerile.»

Ahistamissüüdistusele vastu kohtukutsega

Pärast juhtunut otsustas Viigipuu enda kaitsmiseks vandeadvokaadi palgata. «Tegime politseile minu kohta kuritööteatise,» selgitab treener ning lisab: «Kuna seekord abi ei osutatud ja kokkuleppele ei jõudnud vastaspoolega, siis kaebasime asja tsiviilkohtusse.»

Nimelt ei tundunud Viigipuule õiglane maksta paar tuhat eurot õigusabikulusid, kui ta pole midagi valesti teinud. «Tean, et mainekahju ei olegi võimalik eurodesse panna, sest see on hoomamatu,» ütleb Viigipuu, kes lubab oma puhta nime eest seista lõpuni välja. 

Utsali kohtuteed toetab eksperdinõu ja õiguskulude katmiseks kogub annetusi Eesti inimõiguste keskus.

Tagasi üles
Back