Hea välimusega üksikule noormehele vaadatakse tihti kohe viltu, justkui oleks tal midagi viga, või arvatakse, et ta on gei. Ajakirjas Psühholoogia Sinule on Natalja Tšerepanova kirja pannud kolme noormehe pihtimused.
Miks mõni mees ei leia naist?
15. veebruar 2012, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristo Kallasel (32) on olnud kolm kooselu, millest viimane sai otsa mõni kuu tagasi – tema enda sõnul oli armastus selles suhtes suur ja meeletu, aga tundus, et nad piiravad teineteist ega saa sellest kuidagi jagu.
Noore ja väga atraktiivse mehena on Kristo märganud, et tihti ei saa ümbritsevad aru, miks ta naiste ja suhete osas nii valiv on. «Jah, ma võin väita, et sean lati kõrgele, kuid ma ei saa vähemaga leppida, kui olen seda õiget tunnet juba tundnud. Õige naine lihtsalt tuleb ja võtab sult jalad alt ja annab veel lisaks labidaga pähe ka,» jutustab Kristo.
Mees tõdeb, et olukorra, mille üle naised sageli nurisevad – nagu ei julgeks üks eesti mees naisele ise lähenedagi –, on põhjustanud nad ise. «Kulla naised, kui mees tuleb sinuga rääkima, siis suhtle – ära anna kohe vastu nina, isegi kui sa ei suhtu temasse kui potentsiaalsesse kaaslasesse. See teeks meie tublid eesti mehed palju julgemaks!»
Mats Toots (27) on viimased kümme kuud analüüsinud ennast ja oma suhteid, õppinud tutvuma uuesti välismaailmaga ning sukeldunud suhete turule, kuid tõdeb, et suvaline suhe teda ei toida.
Ka Matsi arvates on kõige suurem probleem, kuidas tutvuda. «Kus sa tutvud, kui kõik sõbrad on suhetes ja elavad pereelu ning kui peotutvustesse ka väga ei usu. Tallinnas tundub jutulesaamise lävi põhjendamatult kõrge. Naised arvavad, et mees tahab kohe midagi saada, kui jutustama tuleb. Tegelikult aga ei tea mees isegi, kas ta on sellest naisest huvitatud. Ta tahab lihtsalt rääkida. Naised kujutavad ette, et on juba jahitavad objektid,» lausub Mats ja lisab, et naised võiksid põgusatesse vestlustesse suhtuda vabamalt.
Sten-Martin Kreisbergi (32-aastane) viimane kooselu lõppes peaaegu kaks aastat tagasi ja nüüd on tal olnud piisavalt aega, et aru saada, mida ta täpselt otsib ja mida suhtelt ootab. Et eelmine kooselu lagunes tal põhjusel, et nad ei suhelnud naisega piisavalt palju ja kasvasid lahku, peab ta just suhtlemist ja siiruks nüüd eriti tähtsaks.
Kuigi Sten ei ole ennast teadlikult mõnda pinnapealsesse suhtesse sidunud, saab ta hästi aru ka nendest inimestest, kes eelistavad üksiolemisele olla mitterahuldavas suhtes. «Kahekesi, isegi armastuseta suhtes, on hetki, mis toovad rõõmu. Juba pelgalt nendegi hetkede pärast on mõnikord teise inimese olemasolu su kõrval parem kui üksiolek. Siiski ma usun, et väga tähtis on võtta aeg maha ja õppida nautima ka iseenda seltsi,» lisab ta.
Loe pikemalt ajakirja Psühholoogia Sinule veebruarinumbrist!