P, 29.05.2022

Treener kaebas ahistamisest teatanud Eesti noorsportlase kohtusse

Annaliis Laidre
, Toimetaja
Treener kaebas ahistamisest teatanud Eesti noorsportlase kohtusse
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 5
Miia on laskesuusataja.
Miia on laskesuusataja. Foto: Eesti Inimõiguste Keskus

Inimõiguste keskus toetab kohtus noort sportlast Miiat, kes andis kogetud seksuaalsest ahistamisest konfidentsiaalselt teada koolijuhile ja kellele treener esitas seetõttu laimukaebuse koos kahjuhüvitise nõudega. 

«Seksuaalne ahistamine on tõsine inimõiguste rikkumine ja juhtunust peab saama usalduslikult rääkida kartmata, et see toob kaasa koolitee katkemise, tagakiusu, taasohvristamise, valesüüdistusi või teisi ebameeldivaid tagajärgi,» kirjutatakse Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.

Miia andis kohtusse tema koolis töötav treener väidetava mainekahju tekitamise tõttu pärast seda, kui sportlane enda kogemust oma kooli juhatajaga jagas. Miia rääkis koolijuhile, kuidas ühise autosõidu käigus treener talle füüsiliselt lähenes – pani käe põlvele ja vaatamata Miia palvetest lõpetada, kätt üles poole hakkas liigutama. Treener eitab oma tegu ja esitatud hagis seisab, et Miia peab ümber lükkama ebaõige faktiväite ning mainekahju rahas hüvitama.

Laskesuusataja Miia treeningul.
Laskesuusataja Miia treeningul. Foto: Inimõiguste keskus

Eesti Inimõiguste Keskus on rohkem kui kümne tegutsemisaasta jooksul töötanud selle nimel, et diskrimineerimisest ja ahistamisest teavitamise süsteem oleks loomulik osa organisatsioonikultuurist. Keskus on julgustanud tööandjaid selliseid süsteeme looma ja kannatanuid oma lugusid jagama. Käesolev kaasus võib aga tekitada olukorra, kus inimesed ei julge enam kogetud ahistamisest teatada, sest kohtuasja käigus selgub, kas Eestis saab käsitleda ahistamisest konfidentsiaalselt rääkimist laimuna.

Inimõiguste keskus on seisukohal, et Miia on jäetud haavatavasse olukorda. «On vale ja ebaõiglane panna kannatanut, kes jagas oma kogemust just selleks ette nähtud inimesega, vastutama «laimamise» eest, kuna ta ei suuda ahistamise toimumist tõendada. Kahetsusväärselt lahendatakse laimukaasusi tsiviilkohtus, mistõttu peab Miia viibima kohtusaalis treeneriga samaaegselt ja andma ütlusi tema juuresolekul,» kirjutab keskus oma avalduses. 

Seisame koos iga noore turvalisuse eest

Keskuse strateegilised kaasused jõuavad kohtusse tänu imelistele annetajatele. Strateegilise hagelemise eesmärk on üksikute, hoolikalt valitud juhtumitega mõjutada seaduste ja nende elluviimispraktika kvaliteeti ning seeläbi aidata ühe kohtuteega paljusid abivajajaid. Eesti Inimõiguste Keskuse sõnul ei tohiks ükski seksuaalset ahistamist kogenu kartma juhtunust rääkida ning Miia õigusi kaitstes seistakse kõikide noorte turvalisuse eest.

Inimõiguste keskus kutsub 30. novembril toimuvatele annetamistalgutele. Oma toetuse saab teele panna «Ma armastan aidata» annetuskeskkonnas. Miia õiguste eest aitab kohtus seista advokaadibüroo Liverte vandeadvokaat Meris Velling.

Märksõnad
Tagasi üles