Vägivallast loobumise tugiliin 6 606 077
Ohvriabi kriisitelefon 116 006
Tallinna psühholoogiline kriisiabi 6 314 300
Rõhuv enamus vägivaldseid suhteid saab kesta lihtsal põhjusel - kumbki pool ei julge ega taha tõde tunnistada. Ja sageli ohver isegi ei saa aru, mis temaga toimub, kuna julmus, alandamine ja ebavõrdsus on ellu hiilinud väga vargsi. Aga lööme silmad lahti! Mis on vägivalla esimene tunnus? Kui inimene ei võta vastutust oma käitumise eest. Ohver tembeldatakse süüdlaseks ja julmur ülteb, et hoopis tema on ohver. «Sina ajasid mind närvi!» «Sina rikkusid mu tuju ära!» Agressiivne pool usub tõemeeli, et tema heaolu tagamine ongi tema ohvri vastutus ja kohustus. Kui ta tunneb end halvasti, ei tule ta selle pealegi, et endas vigu leida - teine on alati süüdi! See on tema kaitsemehhanism. Kallima arvel enda frustratsioon välja elada on vägivallatseja silmis tema püha õigus. 99% emotsionaalseid ja füüsilisi väärkohtlejaid usuvad siiralt, et neil ongi õigus seda teha. Moonutatud reaalsus võib igavesti kesta kui inimese ellu ei tule tugevat raputust, mis silmi avama sunniks. Väga tihti saabub taipamine peale suhte lõppu - siis kui vägivallatseja on kõigist lähedastest juba ilma jäänud ning neid suhteid pole võimalik enam taastada. Niisiis otsida abi on vägivallatseja enese huvides. Tema ise vajab seda kõige enam!
Inimesed peaksid aga rohkem kuulama ja usaldama oma sisetunnet - kui tunned südamepõhjas, et kallim ei väärtusta sind ega arvesta sinu tunnetega, siis see ongi nii. Ära usu sõnu, millega ta oma käitumist silub ja maskeerib. Usu tegusid ja usu seda, mida süda ütleb.