:format(webp)/nginx/o/2021/11/26/14224794t1h1ac7.jpg)
Et kogeda tõeliselt ainulaadseid looduse imesid, ei pea minema üldse kaugele. Otselennuga sipsti Helsingisse, ja sealt edasi on avastamist väärt Põhja-Soome vaid mõne tunni kaugusel. Ning avastada tasub, sest Lapimaa taevas tantsivad virmalised ja Oulu järvejää lumesõõrikud pakuvad unustamatuid mälestusi.
Hailuoto saare «jäämunad»
Kaks aastat tagasi olid inimesed hämmingus, kui Hailuoto saare rand oli ühel hetkel tervenisti kaetud munakujuliste jäätükkidega. Kes need sinna pannud oli? Ja kui tegemist ei olnud mõne lumepallivalmistaja naljaga, siis kes, või õigemini mis, oli selle veidra ja vapustava vaatepildi põhjustajaks? Vaatepilt oli niivõrd unikaalne, et pildid sellest lõid sotsiaalmeedia kihisema.
Selgus, et salapäraseks lumepallivalmistajaks oli emake loodus ise. Kui õhutemperatuur langeb nulli lähedale ja vesi on jäätumistemperatuuril, siis hakkavad lained vorpima suuri jäätükke. Tuul pani tükid pöörlema ning nii need munakujulisteks muutusidki ja rannikule jõudsid. Kohalikud vandusid, et midagi sellist pole varem sealkandis nähtud. Niisiis on selle vaatepildi kordumise tõenäosus väga väike, kuid see ei tähenda, et proovida ei tasuks!
Oulu järve lumesõõrikud
Lumerullid ehk lumesõõrikud tekivad suurtel jääväljadel. Soomes on sadu järvi, mis talvel jääkaane all puhkavad, see tähendab aga, et selliste vahvate nähtuste avastamiseks on tegemist täiusliku paigaga. Soome südames asuv Oulu järv on ilmastikujälgijate jaoks eriti hea sihtkoht, kus lumerulle uurida. Selleks on tarvis, et värske lumi sajaks vanemale jää ja kokku hakanud lume peale. Õige tuulekiiruse juures hakkab värskem lumekiht keerlema ja haarab endaga kaasa teele jäävad lumehelbed. Kuid ka selleks peab olema kõik täiuslik – liiga suure tuulega vajub lumesõõrik kokku.
Riisitunturi rahvuspargi lumepuud
Suuremat osa Põhja-Soomest katab taiga, mis on meie planeedi üheks kõige rikkalikumaks elukeskkonnaks. Talvekuudel muundub see maagiliseks talviseks imedemaaks, kus isegi pimedal külmal ajal muutuvad puud imetlusväärseteks jääskulptuurideks.
Sellised jäised metsad ilmuvad kõige kaunimalt just Riisitunturi rahvuspargis, mis asub kaugel Lapimaal. See Soome piirkond on erakordselt niiske, temperatuuri langedes külmuvad tihked piisad puude külge. Kui kesktalvel võib temperatuur langeda kuni –40°C, on tulemuseks veidratest ja vapustavatest jääskulptuuridest tulvil mets. Selle kogemuse osaliseks saamine on parimad just rahvuspargi lumeradadel, kuhu tasub minna heade lumesaabastega, et teekond kergemini kulgeks.
Majesteetlikud virmalised Inari järve kohal
Suvekuude valgete aegade hääbumisel saab Soomest üks erilisemaid kohti, kus virmalised ennast ilmutavad. Selgel ja külmal õhtul paistavad virmalised eriti vaatemängulised just Inari järve kaldalt. See Lapimaa üüratu järv paikneb põhjapolaarjoonest veelgi edasi, Venemaa piiri lähedal, ning on koduks saamidele, kes hoiavad traditsioone jätkuvalt elus.
Kohalike sõnul ilmutavad virmalised end oma täies hiilguses just septembris ja märtsis, kui tugevate päikesetormide tagajärjel tekkinud maagilised värvid õhtupimeduses taevas mänglevad. Valgusreostuse puudumine piirkonnas tähendab, et kui ilm on selge, saad sa suure tõenäosusega näha Soome kõige kuulsamat vaatemängu oma silmaga.
«Selleks, et saada häid fotosid virmalistest, tuleb jälgida nelja reeglit,» avaldab professionaalne fotograaf Markku Inkila lugejate Finnairi avaldatud Blue Wings ajakirjas. «Esiteks tuleb kanda sooje riideid. Teiseks tuleb tunda oma kaamerat. Kolmandaks tuleb olla kindel, et valgusreostust ei oleks. Neljandaks tuleb endale ka head õnne varuda.»
Viimast on raske garanteerida, aga siiski on tähtis olla kursis oma kaamera öörežiimi ja madala valguse seadetega, ning ühtlasi tuleks ka investeerida statiivi, et aeglase säriaja puhul kaamera paigal püsiks.
Nii et paki kaasa soojad riided, soe aluspesu ja termos kuuma kohviga ning usalda, et sind saadab hea õnn!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)