Lavly Perling: «Kannatanu saab 33 korda peksa, enne kui julgeb õiguskaitse poole pöörduda»

• Perevägivald ei alga tapmise vaid manipuleerimisega.
• Lapsed saavad alati aru, mis toimub, ka kõige väiksemad.
• Lavly Perling ei halasta: Vägivallatseja on arg ja vilets mees!

«Perevägivald ei alga tapmisega,» rõhutab endine riigi peaprokurör Lavly Perling. «See algab manipuleerimisega, ähvardamisega, allasurumisega. Kannatanu tunneb väga suurt hirmu, lootusetust, alandust, häbi. See on põhjus, miks perevägivallakuriteod on hästi varjatud ning miks on sellest oluline rääkida.»

2019. aastal hukkus lähisuhtevägivalla tõttu seitse inimest, 2020. aastal aga üle kahe korra enam - 16 inimest, sealhulgas 11 tapeti või mõrvati. Eestis moodustavad perevägivalla juhtumid 15 protsenti kõikidest kuritegudest.

Statistika näitab ka, et 88 protsenti perevägivalla toimepanijatest olid mehed, 81 protsenti ohvritest naised. Seejuures oli 27 protsenti kuritegudest sellised, mille tunnistajaks või ohvriks olid lapsed. Kasvanud on ka ahistava jälitamise kuritegude arv.

VAATA OTSE: Sõna vägi: kas vägivallatseja väärib abi?

25. novembril on rahvusvaheline naistevastase vägivalla lõpetamise päev. Konverentsi otseülekanne Sõbranna lehel algab 8:45

Lavly Perling: «Vägivallatsemine näitab argust ja nõrkust, nad ei tule toime. Ühiskonnas tuleb sellest rohkem rääkida!» Foto: Mihkel Maripuu

Lavly Perling on oma karjääri jooksul tegelenud sadade lähisuhtevägivalla juhtumitega ja püüdnud päästa nii palju kannatanuid ja lapsi kui võimalik. Seejuures pole ta kunagi vaadanud kella ning võtnud vastu kõnesid ka hilisõhtuti. Perling meenutas värskes «Eesti roimad koos Andres Anveltiga» podcasti erisaates, kuidas kord helistas hilisõhtul talle ohver pärast traumapunktist käimist. Naine loetles üles oma arvukad sinikad ning vigastused, kirjeldas, kuidas tal on juuksed peast kisutud... «Ma veenasin teda tunde – aga su oma laps...? Ja ta vastab: «Väiksema lapsega on kõik hästi, ta veel ei saa aru.» Kuidas ta siis aru ei saa, kui ta näeb, et emal on juuksed peast tiritud ja pool nägu puruks rebitud?!»

Saates meenutati kaht juhtumit Eesti krimiajaloost, mis on väga kõnekad lähisuhtevägivalla näited. Praegu eluaegset vangistust kandev

Viru vangla ei andnud luba eluaegset vanglakaristust kandvat Rainar Roosi pildistada. See TV 3 eetris olnud dokumentaalsarjas «Kuritöö ja karistus» näidatud pilt mehest ja tema käe läbi lõpu leidnud elukaaslasest on tehtud umbes 1998. aastal. Foto: Priit Simson

tappis 1999. aastal oma elukaaslase ning kahe ja poole aastase lapse. Mõrvale eelnes aga aastatepikkune ahistamine, haiglane armukadedus, manipuleerimine, peksmine. Seda, et peres pole asjad korras, teadsid paljud, kuid ometi lõppes asi tragöödiaga.

«Neid kohtumaterjale on kasutatud õppematerjalina politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, et näidata, kuidas perevägivald arenema hakkab,» lisas endine siseminister ja keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt. «Veel aastaid hiljem ei saanud väga paljud politseinikud aru, et mees võib vägivalla käigus oma naist vägistada. Nad on ju abielus, mis vägistamine! Selle mõtte murdmine on mõne inimese jaoks olnud väga raske.»

«Ma ütlen veel ühe statistilise numbri: arvatakse, et kannatanu saab enne 33 korda peksa, kui ta julgeb õiguskaitseasutuste poole pöörduda,» toob Perling ühe väga kõneka näite. „Mida see tähendab kannatanule, mida see tähendab pealt nägevatele lastele...?»

Vägivallatsejad on väga grandioossed ja suurepärased manipuleerijad, kes leiavad oma tegudele uskumatuid õigustusi. Perling on ühel kindlal veendumusel, mida on oma praktikas ka korduvalt vägivallatsejatele öelnud: «Te olete arad mehed.»

«Vägivallatsemine näitab argust ja nõrkust, nad ei tule toime. Ühiskonnas tuleb sellest rohkem rääkida ja anda vägivallatsejatele sõnum: «Sa ei ole normaalne. Sa oled arg ja vilets mees, kui sa kasutad vägivalda.»»

Lavly Perling on alati julgenud oma arvamust väljendada. Foto on tehtud Isamaa juhi kandidaatide debatil. Foto: Gert Tali / Postimees

Kannatanutele tuleb aga süstida lootust ning näidata, et väljapääs on olemas. Oluline on, et süsteem toimiks: saadaks aru perevägivalla olulisusest, ametnikel jaguks empaatiat koos konkreetsete lahendustega vägivallast eemaldumiseks ja et vägivallale reageeritaks kiiresti. «Ohvritele tuleb anda sõnum, et nad ei ole üksi. Alati on lootust. Teil on õigus vägivallatule elule!» räägib Perling ja toob südantlõhestava näite ema külge klammerduvast lapsest, kes ei taha minna kooli, sest tahab oma ema kaitsta. «Need on valusad lood ja tuleb aru saada, et kui laps on väga kaua vägivalla sees, siis tema jaoks muutub see normaalseks. Ja ta kasvab ise samasuguseks.»

VAATA OTSE: Sõna vägi: kas vägivallatseja väärib abi?

«Eesti roimade» podcasti erisaade valmis kampaania Sõnavägi raames ja seda saab kuulata Spotifyst, Apple Podcastist ja igast teisest podcasti-rakendusest. Sõnaväe kampaanias koguvad mittetulundusühingud Eluliin ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) allkirju petitsioonile, milles tehakse Riigikogule ettepanek luua terviklik perevägivallavastane riiklik strateegia. Lisainfot leiab aadressil sõnavägi.ee ja Facebookis.