Marilyn Jurman kirjutas romaani teismeliste elust: see lugu on armastusest ja eluvalust, räägime ka tabudest

Marilyn Jurmani raamatu “Mul hakkasid päevad” esitlus Solarise Apollo raamatukaupluses. Foto: Mihkel Maripuu

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkis eesti näitleja ja laulja Marilyn Jurman. Hiljuti nägi ilmavalgust tema esimene romaan «Mul hakkasid päevad». See on kirjutatud eelkõige noortele ning räägib armastusest, seksist, suhetest ja eksistentsialismist tervikuna. Kuidas teos valmis ja miks? Kuula lähemalt SIIN.

Marilyn Jurman tunnistas Elmari hommikuprogrammis, et raamatu avaldamisel oli mitmeid isiklikke põhjuseid, kuid kindlasti oli üheks motivaatoriks see, et eestikeelsena pole juba pikemat aega ühtegi noorte romaani avaldatud. «Tõepoolest, selliseid raamatuid pole ilmunud juba päris ammu! Suhtlen noortega palju ja pean neile ka aegajalt loenguid. Ühel hetkel tundsin, et puudu on sellisest romaanist, mis räägiks tüdrukutega nende elust,» sõnas ta.

Jurman selgitas, et raamat kõneleb noorte vahelistest suhetest, eluvalust ja eksistentsialismist. «Ka minu enda nooruses olid meeldejäävamad teemad seotud just esimese armastuse, täiskasvanuks saamise ning küsimustega, mis puudutasid teemat «kes mina kui naine olen?». Laps, tüdruk, naine - mida see kõik tähendab? Kui ma tänapäeva noortega räägin, siis kõige tugevamad emotsioonid keerlevad ikkagi armastuse ümber,» lisas ta.

«Olen tähele pannud, et noori paelub, mida armastuse tunne kui selline üldse tähendab. Lisaks sellele, neid huvitavad ka seksuaalsuse küsimused - mis asi on seks ja kuidas ma peaksin sellesse suhtuma? Mis on minu õigused, soovid ja kes ma olen? Need on mõtted ja fookused, mis hakkavad esile tulema just teismeeas,» rääkis Jurman.

Autor selgitas, et raamat pole mõeldud siiski vaid noortele tüdrukutele. «Loodetavasti on ka poistel seda huvitav lugeda. Ja miks ka mitte, minu hinnangul võiksid ka täiskasvanud sellele pilgu peale heita - eriti need, kel kodus lapsed. Võibolla on hea idee end nende teemadega kursis või siis teatavas valmiduses hoida,» lisas ta.

«Raamatus on välja toodud ka nii-öelda tabud teemad. Lugu ise on fiktsioon ja minuga seda isiklikult juhtunud pole. Kuid teost kirjutades võtsin appi enda teismeeas kirjutatud päeviku. Olin nooruspäevil sinna kirja pannud erinevaid lauseid, luuletusi kui ka pikemaid lõike. Lisasin paljud nendest sõna-sõnalt äsjailmunud raamatusse. Kuigi olin siis toona vaid 14-aastane ja ülesmärked tunduvad nüüd lugedes lapsikud, siis otsustasin need muutmata kujul siiski avaldada,» rääkis Jurman.

Ta lisas, et ta ei lähene tundlikele teemadele moraliseerivalt ega täiskasvanu perspektiivilt. «Annan lugu edasi nii nagu üks 14-aastane seda päriselt võiks teha,» selgitas ta.

Jurman mõtiskles ka selle üle, kas peab end pigem näitlejaks, lauljaks, joogatreeneriks või kirjanikuks. «Minult on juba lapsest saati küsitud, kelleks tulevikus saada tahan. Ausalt öeldes, ma ei piiraks end ühegi ametiga. Olen lihtsalt inimene. Kindlasti olen seiklusjanuline, tahan palju asju teha ja läbi katsetada. Ma pole mitte kunagi tundnud, et tahan ja suudan pidada ühte ametit kogu oma elu,» lisas ta.

«Siiski, näitlejatööd olen teinud juba alates 12. eluaastast. Peale kooliaega siis juba professionaalselt ja paberitega. Laval olemine on andnud mulle võimaluse, et saaksin võimalikult palju asju läbi proovida - mängida erinevaid rolle ja inimesi. See kõik on viinud selleni, et nüüd õpin magistriõppes psühholoogiat. Ka see teekond annab võimaluse, et saaksin inimestest veelgi paremini aru,» rääkis Marilyn Jurman raadio Elmar hommikuprogrammis.

Kuula jutuajamist Marilyniga SIIN.