Rainar Roos kaotas oma vanemad noorelt – ema suri, kui poiss oli kaheksa ja isa aasta pärast seda. Üles kasvas küllaltki ebastabiilne mees, kes tuttavate kinnitusel ei suutnud eriti töökohtasid hoida ning lasti mitmelt poolt viinavea tõttu lahti. Ka suhetes ei osanud Roos elutervelt käituda ning ajaks, kui Rainar sai 27-aastaseks, oli tema vägivaldsus oma 23-aastase naise Liisa* suhtes avalik saladus.
1999. aastal elas Rainar Aegviidus Kase tänaval. Ta oli kontrolliv ja armukade. Suvel 1999 kurtis Liisa oma tuttavatele, et mees ei luba tal kanda lühikesi riideid ega päevitada. Seda, et Liisal oleks lubatud kellegagi suhelda või kuskil väljas käia, ei juhtunud ammugi. Rainar olevat Liisat pidevalt mõnitanud, väitnud, et tal on naise pärast häbi, Liisa ei oskavat käituda ja olevat üleüldse «näsanäpp». Väljapoole suutis paar jätta endast aga üsna hea mulje, Rainarit teati kui kalliste kingituste ostjat ning naabritele jäi mulje, et ta hoiab oma naist väga. Õige pea naabrite hea mulje kadus, kuna Liisa tunnistas, et Rainar peksab ja vägistab teda, sõimab litsiks ja värdjaks, ning näitas tunnistusena siniseid plekke kätel ja jalgadel. Haiglaselt armukade Rainar käis keset päeva mitu korda naist kodus kontrollimas.