Koolipäeviku või märkmiku kasutamine on pigem kaduv nähtus (algklassides siiski veel hästi toimiv lahendus), mille mõjusid on kahjuks näha paljude õpilaste puhul - nad ei hooma enda õppeprotsessi ega seo kooliga seonduvad asju üheks tervikuks muu eluga. Samas leidub ka häid näiteid, kus õpilased planeerivad kooli ja eraelulisi asju telefonis, kasutades selleks kalendrit või muid ajaplaneerimise äppe. See võimaldab neil omada ülevaadet oma õppimisest, planeerida tegemist vajavaid ülesandeid, tegemata tööde järelevastamist ja igapäevaseid jooksvaid koolitunde.
Distantsõppe puhul on eriti oluline märkida ka veebitundide algusajad ning keskkonnad, kus need toimuvad. Soovitame koos lapsega leida tema oskustest ja vajadustest lähtuvalt parim keskkond, olgu selleks siis märkmik, A4 paber, telefoni kalender või kalendri koostamine arvutis.
Toetava meetodina võib kasutada tegevuskava täitmisel värvisüsteemi, kus erinevad värvid tähistavad tegemata, pooleliolevaid, tehtud ja/või ära esitatud ülesandeid. Selline lähenemine võimaldab lapsel paremini tegevusi planeerida ning ka lapsevanemal on parem ülevaade, kui hästi laps oma tegevustega järjel on.
Ärge jätke last koolitööga päris üksi
Tundke igapäevaselt huvi, mida laps päeva jooksul õppinud on, mis pakkus talle rõõmu, mis valmistas raskusi ja kuidas ta takistustega toime tuli. Leidke vähemalt paar korda nädalas see aeg, et kontrollida ka ise üle mõne harjutuse tegemine. Näiteks võtke vihik või töövihik, esmalt kontrollige, kas õpilase väide, et harjutus on tehtud, vastab tõele ning siis küsige mõni teemakohane lisaküsimus. Selline lähenemine võimaldab paremini mõista, kas laps on tõesti ise harjutuse teinud ja asjast aru saanud või on ta kiirustades teemasse süvenemata midagi kirjutanud. Oluline on vältida õpilünkade tekkimist, mis iseseisvalt teema omandamisel tekkida võivad.