Mida teevad eestlased sotsiaalmeedias? Kes on populaarseim suunamudija ja mil on parim scrollimise aeg?
12. november 2021, 17:09
Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime sel korral eestlaste sotsiaalmeedia kasutusest ning asjakohase ülevaate andis Brit Mesipuu. Toimus uuring, millel oli üle 3000 kohaliku vastaja. Tuli välja, et eestlaste lemmik kanal on endiselt Facebook, lemmik suunamudija Mallukas ning kõige rohkem viibitakse sotsiaalmeedias õhtusel ajal. Ilmnes veel teisigi päris põnevaid asjaolusid. Kuula ja loe järele!
Koolitaja ja sisulooja Brit Mesipuu uuris tänavu eestlaste sotsiaalmeedia kasutamise harjumusi. Uurisime hommikuprogrammis, miks ta sellise projekti üldse ette võttis. «Eelkõige tegin seda enda huvist. Hoian pidevalt pilku peal välismaistel sotsiaalmeedia uuringutel - seal on välja toodud, kuidas käitub näiteks Inglismaa või USA turg. Mida tahtsin teada, mida eestlane teeb ja keda ta jälgib,» märkis Brit Mesipuu.
Uuring tõi välja, et meie täiskasvanute lemmikkanal on ülekaalukalt Facebook. «Nii vastas 99,5% inimestest! Sellele järgnes Instagram, kolmandal kohal oli YouTube. Tuleb lisada, et TikTok kanal on samuti meie koduturul populaarsust kogunud - eriti kui võrrelda tulemusi kahe aastase taguse uuringuga,» lisas ta.
Mesipuu tõi välja, mil moel kattuvad meie turu tulemused ülemaailmsete trendidega. «Üldiselt on pilt sarnane. Veidi erineme aga selle poolest, et eestlaste hulgas on Pinterest tagasihoidlikum,» sõnas ta.
«Eelkõige käiakse Facebookis vaba aega veetmas ja sõprade postitusi vaatamas. Kolmandal kohal on uudiste lugemine. Enda sisu loomine on tagaplaanil. Eestlane ei taha üldjuhul enda tegemisi teistega jagada,» avaldas uuringu eestvedaja.
Millal ja mis seadme abil eestlane kõige enam sotsiaalmeedias viibib? «Valdavalt ollakse Facebookis ja Instagramis läbi nutiseadme. Ja kõige populaarsem aeg on õhtuti - kella 19.00 ja 22.00 vahel. Kui vaadata ülemaailmseid uuringuid, siis nende tulemuste alusel postitatakse sisu enamjaolt hommikuti ja ennelõunal. Ehk siis, inimene läheb tööle, teeb kohvi, saadab ülemusele esimese kirja ning seejärel läheb scrollima. Kuid eestlane armastab sotsiaalmeedias olla õhtuti,» muigas Mesipuu.
«Lisan siinkohal, et sotsiaalmeedia kasutus Eestis võistleb veel täna televiisori kasutusega. Ühes käes on teleka pult, teises käes telefon - ja siis vaadatakse, mis pakub põnevamat sisu! Eelkõige läheb peale ehe sisu, telgitagused ja päris elu. Klantšpildid ei paku tarbijale enam nii suurt huvi,» lisas ta.
Paljud vastajatest andsid teada, et nad jälgivad suunamudijaid, sest nad tahavad teada, kuidas neil päriselt elus läheb. «See on asi, mis neile huvi pakub. Kõige populaarsem suunamudija on ülekaalukalt Mallukas. 3326 vastajast arvas nii lausa 2000 inimest! Sellele kontole järgnes blogi «A mida henry teeb?» ja kolmanda koha pälvis Marimell,» sõnas ta.
«Huvitav oli tõdeda, et tooni andsid erinevad pereblogid. Eestlastele meeldib sisu, kus kirjutatakse igapäevaelust ja lastest. Seda näitas vähemalt täiskasvanute uuring. Laste uuring tõi välja ühed ja kindlad youtuuberid, sealhulgas oli ka välismaiseid tegijaid. Täiskasvanud eelistavad pigem kohalikke sisuloojaid jälgida - oodatakse pikemaid tekste ja sisukat lugu,» sõnas Mesipuu.
Mesipuu lisas, et antud uuringu vastajate hulgas oli 93% naisi, vanuses 18-25 eluaastat. «Vastajad olid pigem nooremapoolsed. Samas, oli ka 44 vastajat, kelle vanus oli üle 61. eluaasta,» täpsustas ta ja lisas, et uuringutulemuste vastu on huvi üles näidanud nii kohalikud koolid kui ka reklaamiagentuurid.
Mesipuu ise haldab täna olümpiavõitja Julia Beljajeva fännilehte, millel on üle 20000 jälgija. «On parem kui üleslaetav sisu tuleb konto omaniku enda poolt - nii on ehedam ja päris. Julia saadab mulle fotod ja tekstid - mina aitan neid hallata ja üles laadida. Ilmselgelt, tal endal pole treeningute ja võistluste perioodidel lihtsalt kuigi palju vaba aega. Lisaks sellele, minu ülesanne on üles laadida ka võistluste tulemustega seotud info,» rääkis Brit Mesipuu.
«Lisaks ka soovitus väikestele ettevõtetele - looge ise oma sotsiaalmeedia sisu. Tehke põhitõed selgeks ja hallake lehti ise. Kui võtate kellegi väljastpoolt sisse, on see ikkagi teatav lisakulu. Ja ega keegi ju täpselt ei tea, mis laadi sisu päriselt müüb. Kui ise haldate, on palju põnevam jälgida, mis asi levib ja mis mitte,» sõnas Mesipuu. Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda SIIN.