/nginx/o/2021/11/08/14188462t1hb57d.png)
9. novembril toimus üheksas traditsiooniline isadepäeva konverents «Kuidas jääda abielus õnnelikuks?». Sõna võtsid USA psühholoogia professor ja bestselleri «Fighting for Your Marriage» üks autoritest Howard J. Markman, onkoloog Hele Everaus, endine peaminister ja riigikogu liige Jüri Ratas, poliitik Lauri Hussar ning mitmed teised oma valdkonna arvamusliidrid.
«Pulmapäeval kujutab noorpaar ette, et nad elavad õnnelikult elu lõpuni, päris sageli on reaalsus teine,» sõnas konverentsi üks korraldajaist, pere- ja paarisuhteterapeut Kaia Kapsta-Forrester. «Kõige armastatumast inimesest võib ühel päeval saada kõige vihatum. Samuti võivad mees ja naine tunda ennast abielus väga üksikuna, kuigi ometi elatakse koos. Õnnetuid abielusid mõnikord talutakse, kuni «surm meid lahutab», kuid enamus neist siiski lahutatakse.»
Tänavusel isadepäeva konverentsil püütakse leida selgust, kuidas elada koos nii, et ei mees, naine ega laps tunneks ennast üksi või õnnetuna. «Millist abi siis vajatakse oma kaaslaselt selles elus? Ükski inimene ei ole kogu aeg õnnelik, kuidas aga teha nii, et abielu oleks õnnelik? Usun, et kuuleme esinejailt palju väärt nõuandeid ning elukogemusi, mis on abiks paarisuhtes õnnelikuks olemisel,» lisas Kapsta-Forrester.
«Kõige olulisem suhtes on rõõmustamine, toetamine ja pühendumus,» ütles Howard J. Markman. «PREPi paarisuhtekoolitajate eesmärk on suurendada paaride võimalusi õnnelikuks, tervislikuks, stabiilseks ja edukaks kooseluks. See baseerub üle 40 aasta jooksul kogutud teadmistel. CRE ehk Couples Relationship Education (paarisuhtekoolitus) on oluliselt odavam kui teraapia, mis maksab palju ning sinna minnakse individuaalselt. Paarisuhtekoolituste puhul on tegemist ennetusega, mitte raviga, ning selles saavad osaleda paljud inimesed korraga ja seega on ulatus palju suurem,» lausus Markman.
«Suhte neli ohu märki on: eskaleerumine, teise arvamuse maha tegemine, eemaldumine ning negatiivne tõlgendamine ehk kõige halva eeldamine. Kõikidel paaridel on vaja time out reeglit, et panna negatiivne arutelu pausile ning naasta selle juurde läbimõeldumalt tagasi. Seda peaksid kõik paarid omavahel arutama ja kokku leppima. Arutelu või tüli käigus ei ole alati vaja probleemi kohe lahendada ning esmalt tuleb probleemist aru saada. Suhtes on oluline kinni pidada kolmest reeglist: oma osa tegemine, otsustamine ja turvaline suhtlemine,» lisas Markman.
Jüri Ratas rääkis, et väga oluline on perekonna õnne jaoks teha asju koos. «Väiksem laps tahab alati teha asju koos, sellel on tegelikult sügav tähendus – käehaare, me teeme midagi koos. Tuleb leida aeg olla oma perega, see annab võimaluse olla õnnelik, midagi koos teha – mingid traditsioonid, mis võiks koostegemisel olla, kas maalkäimine, metsas käimine, lauamängu mängimine. Minu lemmikud on pühapäeva hommikud Hiiumaal, kus hommikusöök võib lõppeda ka kell 11 või kell 13. See on see, mida ma meeleldi naudin.»
Ratas meenutas, et lapsepõlve õnnetundest on talle helgelt meelde jäänud sõidud maale. «Minu lapsepõlv oli palju seotud merereisidega Eesti laidudele, siiani vaatan, et kui tegemist on laiu või väikesaarega, läheb see väga korda. Minu elus oli ka periood, kui sai isaga koos sõita pikalt maale, tema roolis ja mina kõrval või vastupidi, need vestlused, mida pidasime, olid väga sisukad, need tegid mind õnnelikuks.»
«Õnn on peredes väga erinevat värvi, kõik perekooslused on erinevad,» ütles Hele Everaus, kes jagas kuulajatega liigutavat lugu ühest elukestvast suhtest. Püsivas ja terves perekonnas esineb alati väljakutseid, jagatud elu pole ühetaoline, vaid selles on erinevaid aegu ning sündmusi. Nii rõõmsaid kui nukraid. «Oleme nii harjunud, et lapse sünniks valmistutakse ja varutakse asju, kuid vanemad inimesed viiakse elu lõpul kodust ära. Me ei oska ega taha suremiseks valmistuda. Mida me ei tunne, seda kardame,» märkis Everaus.
«Perekond on side minevikuga ja sild meie tulevikuga ning perekond saab püsida ainult armastusel,» rõhutas Everaus vajadust hoida ja väärtustada põlvkondadeülest sidet. «Armastus on alati kannatlik ja lahke. Ta ei ole kunagi uhke, ta ei pea eksimuste registrit. Armastus usaldab, ta ei valmista pettumust, ei kuku kunagi läbi ja on alati sihikindel.»
«Ühise keele leiame selle läbi, mis meid liidab. Me otsime suhtes neid aspekte, mis samastavad, täiendavad, millega end ise tahame siduda. Esimene hetk suhtes on väga ilus, see on tuttavaks saamine ehk teineteise avastamine. Meil on liblikad kõhus ja me ahmime teiselt inimeselt meile huvi pakkuvat infot. Huvi teise vastu on suur ja see aitab leida ühise keele,» rääkis Lauri Hussar.
«Siis saabub argipäev ja tekivad teistsugused küsimused. Kuidas hakkama saada argirutiinis? Kui kaaslastel on ühised huvid, siis aitab see neil paarisuhtes hakkama saada. Ühine jututeema või ühine harrastus näiteks. Kas ühist huvi on võimalik tekitada? Loomulikult on! Täna hommikul just arutasin abikaasaga, millise ühise huvi olen mina talle andnud. See on huvi poliitika vastu. Ma usun, et ta üllataks täna paljusid, kui läheks väitlusse,» märkis Hussar.
«Tehnoloogia ja kohtingurakendused toidavad naiivset kujutelma täiuslikust inimesest, kuid tegelikkuses pole ideaalset partnerit olemas. Paljud inimesed jäävadki täiuslikku kaaslast otsima, kuid palju põnevam teekond on oma õnn ise luua,» rääkis psühhoterapeut ja PREP-paarisuhtekoolitaja Andres Sild. «Selleks tuleb esmalt aru saada iseendast, mõista oma vajadusi ja vastutust nii isiklikus õnnes kui paarisuhtes. Kes suudab olla õnnelik üksi, suudab olla õnnelik ka koos teise inimesega.»
«Inimesed, kes tahavad oma suhteid hoida, räägivad teineteisega ja võtavad selleks teadlikult aega. Hea partner huvitub teise mõtetest ja tunnetest ning püüab kaaslasest tõeliselt aru saada,» lisas Sild. «Toimivas suhtes ollakse partneri vajaduste suhtes tähelepanelik ja arvestatakse tema vaatenurgaga. Huvid ja arvamused võivad olla erinevad, kui neid aktsepteeritakse, samuti tuleb austada austada ja toetada partneri isiklikku kasvu. Tugeva suhte aluseks on usaldus ja teadmine, et mis ka ei juhtuks, on teine inimene alati olemas.»
«Väiksena mind lummas avastus, et on võimalik vaadata iseennast teise silmades, korra vaatad, et ahhaa, mu peegelpilt on seal,» rääkis Kaarel Väljamäe. «Tekib selline tunne, nagu sa oleksid avastanud midagi. Mul on töö tõttu võimalik näha, kuidas abiellujad teineteist vaatavad. Vahel ma vaatan seda silmsidet ja see armumise tunne on nii tugev, et katsu või käega kõrvalt. Alguses me ilmselt armume iseendasse, see on sama vaimustus: ma näen iseennast sinu silmades. Täiskasvanulik suhtumine on see, et ma näen sinus enda muutumise vajadust, selleks me vajamegi lähedast. Vajame lähedast selleks, et oma jõudu tundma õppida.»
10.00 – 10.05 Sissejuhatus, moderaator Hannes Hermaküla
10.05 – 10.25 USA Denveri ülikooli psühholoogia professor ja bestselleri «Fighting for Your Marriage» üks autoritest Howard J. Markman «Kuidas jääda abielus õnnelikuks?»
10.25 – 10.45 Onkoloog ja riigikogu liige dr. Hele Everaus «Millal elu aitab püsida tervena?»
10.45 – 11.05 Hannes Hermaküla intervjuu riigikogu esimehe, endise peaministri Jüri Ratasega «Mis teeb mind perekonnas õnnelikuks?»
11.05 – 11.25 Poliitik Lauri Hussar «Kuidas leida kaaslasega ühist keelt?»
11.25 – 11.45 Kohvipaus
11.45 – 12.05 Psühhoterapeut Andres Sild «Kuidas ehitada sild mehe ja naise vahel?»
12.05 – 12.25 Kirjanik ja pastor Kaarel Väljamäe «Miks inimene vajab enda kõrvale lähedast?»
12.25 – 13.30 Diskussioon «Mis meid koos hoiab?»
Perearst Eero Merilind, ettevõtja Henri Laupmaa, lastearst dr. Adik Levin. Modereeris Hannes Hermaküla.
Konverentsi korraldas SA Väärtustades Elu, kes on traditsioonilisi isade- ja emadepäeva konverentse korraldanud aastaid. Esinejad on olnud läbi aastate alati väga erinevate valdkondade arvamusliidrid, konverents on heategevuslik.
/nginx/o/2016/02/10/5031669t1ha826.jpg)