TÖÖKIUS. Kontoriterrori puhul on tavaline, et kõik teavad, aga keegi suud lahti ei tee. Kardavad vallandamist või ise kiusu alla langemist. Kaks Eesti naist räägivad ausalt ära oma isikliku, valusa ja häiriva loo.
Kaire Jakobson töötas ühes lemmikloomapoes juhatajana ja pea esimesest päevast alates läksid tal poe perenaisega suusad risti.
Kaire alustab: «Talle väga meeldis minu vanust ja väidetavat saamatust rõhutada. Kui ma midagi üle küsisin, tuli nähvamine, et jaa, sinu vanuses ongi inimene aeglasem ega suuda enam kõike.» Igapäevane vanusele rõhumine pani enesekindluse kõikuma. Ja asjad läksid aina hullemaks.
«Esimesel korral kuuldes, et olen oma 50 eluaastaga õpivõimetu ja taandarenguga, mõtlesin, et okei, ebaviisakas ütleja. Teisel korral, et äkki tegingi midagi valesti. Kümnendal korral neelasin pisaraid, sest ükskõik kui palju ma pingutasin, olin nagu väheväärtuslik kõnts.»