Mees jagas, mis on tema positiivse ellusuhtumise võti. «Kogu aeg peab olema ideid, kuhu järgmiseks minna! Näiteks, kui juhtus õnnetus aastal 2007...ma mõtlesin sellele, kuidas ma saan infot oma järgmise retke jaoks! Alati tuleb ette vaadata, teha tulevikuplaane - siis ka kõige raskem hetkeseis pole enam nii hull,» muigas ta.
Mida soovitab kogenud alpinist teha siis, kui jätkamiseks puudub jõud? «Siis tuleb korraks taanduda...koguda jõuda ja üritada veidi hiljem uuesti. Tuleb aega varuda ja mitte jäärapäiselt ülespoole rühkida, eriti kehtib see mägedes. Olen isegi vigu teinud, ka lihtsamatel mägedel. Alati tuleb edasi minna paraja tempoga. Õnneks nii raske pole mul kunagi olnud, et enam hiljem tagasi mäele ei tahaks,» sõnas ta.
«Alpinism on mulle olnud hea õpetaja, tänu sellele oskan olla alandlik. Nii looduse, ühiskonna kui ka elu paratamatuste ees. Mitte, et ma pidevalt taanduks, lihtsalt oskan võtta endale mõtlemisaega, et sobival hetkel uuesti teha. Küsimus on ajas,» rääkis mees.
Põline matkaja tunneb rõõmu oma hobide üle ja ta leiab, et see on oluline elu osa. «Ma leian, et on huvitavam elada, kui sul on põnevad hobid. Elame ju vaid üks kord. Kui vaid töö ja kodu vahel rühkida, siis see mind ei rahuldaks. Füüsikuna on mul uudsuse vajadus...ma otsin looduses seaduspärasust. Ka mägedes on sarnane tegevus , pean tegema mõistlikke otsuseid. Kuid hobisid on mitmeid, ei peagi alati kõrgmägedesse minema. Näiteks, mulle meeldib ka Eestimaal matkata, siin on palju ilusaid kohti. Lisaks sellele, ka suusatamine on mulle südamelähedane,» sõnas Kiiranen, kes on ühtlasi ka Tartu Suusaklubi asutajaliige.
Millised on olnud kogenud alpinisti meeldejäävamad reisiseiklused? Mis vahe on mägimatkamisel ja alpinismil? Mida teha siis, kui eluteel tuleb ette takistusi? Kuula täispikka saadet SIIN.