Eestlanna kaitsepookimisest: ma olen terve ja tugev nagu tori hobune

Maarja Treufeldt: tahan veidi ka vaktsineerimist turundada Foto: Erakogu/Rain Jüristo

Maarja Treufeldt on noor ja tegus naine, kes südamliku siirusega pani kirja miks ta kaitsesüstimise poolt on. Ta igatseb tavalist igapäevaelu tagasi. «Kui selle loo peale kasvõi üks inimene ümber mõtleb ja vaktsiini kasuks otsustab, olen ma rahul,» lausub naine. 

Seega loetles Maarja kümme põhjust, miks tema ennast vaktsineerida lasi. 

1. Mul ei ole mingisugust usku, et riik tahaks mind, kui ühiskonna liiget, kes on töö- ja paljunemisvõimeline, elimineerida.

2. Ma ei karda kuraditki, saati siis mingit väikest sutsakat. Proovi doonor olla, siis näed nõelu, mis nõela nime väärt.

3. Ma olen terve ja tugev nagu tori hobune.

4. Kurb, aga tõsi. Mu organism on ilmselt kohanud koledamad asju kui mingi näkane vaktsiin, mille välja töötamiseks on antud rohkem rahastust, kui ühegi teise vaktsiini jaoks ajaloos.

5. Kui minu pärast peaks eales keegi surema, siis see oleks kurbus, millega ma ei tahaks elada.

6. Ma olen kaotanud oma elus inimesi surmale. See ei tee asja lihtsamaks, kui tegu on haigusega. Palun ära ole nii enesekeskne, et sa ei saa aru, et statistika taga on päris inimesed ja perekonnad. Kui sa saad midagi teha, siis tee.

7. Kui ma peaksin vaktsineerituna Covidi saama, siis ma põen seda lihtsamalt ja ei vaja haiglaravi. Haiglad on ülekoormatud ja see, et sa maksad makse ei tähenda, et kuskilt ilmub maagiliselt 5 uut medõde ja 1 arst. See on roppraske töö. Usu mind, mu ema oli meedik ja ta ei pidanud pandeemiaga rinda pistma, aga kui ta koju jõudis, siis oli ta alati kurnatud ja vajas kosumiseks aega.

8. Ma tahan olla ilma maskita, mulle meeldib olla ilma maskita. Jah, see ei kaitse 100%, aga kui me mõlemad seda kanname, siis sinu piisad ei jõua minu ja minu piisad sinuni ja nii on pandeemia levik tõkestatud.

9. Ma tahan tavalist elu tagasi ja kui see tähendab, et ma pean veidi maskis hängima ja mõned sutsakad saama, siis olgu nii.

10. Ma loodan kogu hingest, et mida rohkem on vaktsineeritud seda vähem on hirmu selle ees. Vaktsineerituna olen ma valmis ausalt rääkima, et 24h peale vaktsineerimist ei olnud mul kuigi maagiline olla, aga mu kehasse viidi ju nõrgestatud viirus, mida muud siin oodata oli? Suuremat hirmu tekitab see, mis oleks olnud, kui ma oleks päriselt haiguse külge saanud ja milline see olukord oleks olnud, sest see oli halb, aga haigus ise kestab nädalaid ja on 10x hullem. Ma ei saa lubada, et ma ei vajaks haiglaravi, kui ma vaktsiini kaudu selle taudiga juba tuttav ei oleks.

Tuli pikk nimekiri, aga palun hoiame kokku! Kui sa ei saa tervislikul põhjusel vaktsineerida, palun ära tunne ennast halvasti. Selleks meie ju vaktsineerimegi, et sa saaksid ennast turvalisemalt tunda ja ehk suudame sellele jamale lõpu teha. Keegi ei taha maski kanda ja sutsu saada, see ei olnud ka minu «Mis sa 20 aasta pärast teed?» kirjandis sees, aga kui see on see, mida tegema peab, siis teeme ehk ära?